...
Seda uksepiita ei saagi õieti pesta. Ülevärvimisest rääkimata.
Sinna on tõmmatud jooned, esimesed on aastast 1995 ja siis ikka kõrgemale ja kõrgemale.
Ja siis jälle alla tagasi. Eks väike sõber on lati jälle põrandapinnale lähemale toonud.
Aga täna on olulised kaks joont, ühe juures aasta 1995 ja teise juures 1998. Poja käis hiljuti kodus, oleks pidanud ta üle mõõtma… nüüd, 10 aastat hiljem. 1995. aastal oli ta minust 12 cm lühem ja 1998. aastal 9 cm pikem. Küllap on ta nende kodust eemal oldud aastatega veelgi pikkust juurde saanud.
Mis kinkimisse puutub, olen alati arvanud, et mis mulle meeldib, meeldib kindlasti ka teistele. Nüüd tean, et see ei pruugi nii olla. Ja selle teadmisega on hoopis raskem valikuid teha. Üritan seda unustada ja teen ikka vana viisi. Peaaegu oleks pisi-piigale ka mänguauto ostnud.
Klotse, legosid ja mudelautosid meeldib endiselt vaadata, hiljuti vaatasin neid kohalikus mõisas vanade mänguasjade väljapanekul. Üht-teist muudki tuttavat tuli ette. Oma laste mänguasjad.
Vana arvelaud.
Piltidega pappklotsid.
Tähtede ja numbritega puuklotsid.
Reis ümber maailma.
Aga tänasele sünnipäevalapsele ei osanudki kinki osta.
Saadan nad koos septembrikuu sünnipäevalapsega teatrisse.
Etenduse valisin muidugi jälle ise.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar