Trepp läbi sajandi

...

1930ndad 

 

 

1940ndad ja 1950ndad

1960ndad

1970ndad

1980ndad

1992

1993

1998

 2013

...

Kalijärv

...

Minu jaoks on see järv alati olnud Kalijärv, kuigi tean jah, et mõnes kohas on kirjas kui Kallijärv.

Kalijärv... jääajajärgse jääpaisjärve jäänuk.
Järv minevikust.

Minu jaoks järv lapsepõlvest.

Seal käisime suviti kord või paar suvitamas.

Lapsepõlvesuved.

 Mina, vanaema ja teised
...

Teised

Aga hoopis tihedamini läksime temast lihtsalt lähedalt mööda.

Jaama minnes ja jaamast tulles.

Poodi minnes ja poest tulles. 

Tegime vahepeatuse.

Istusime sillal ja sulistasime niisama jalgu.

Ujumas käimisi mäletan ka. 

Vesi on seal külm, sest järves on palju allikakohti. 

Romantilised suplemised on ajast, kui omal paras jooksuaeg oli. Kamp noori, suveöö ja ilma riieteta.

Häbelikumad pesuväel... kahtlustan, et ma kuulusin nende häbelike hulka, mis sest, et augustiööd suht pimedad on.

Mõned korrad olen käinud ka siis, kui mu oma lapsed alles lapsukesed olid. Suurem poja, ise  eelkooliealine, tekitas seal ikka korraliku ehmatuse. Seisis sillal ja vahtis vette. Ja siis äkki suvaliselt hüppas. 

Basseini, kus vesi ülepea. 

Ise veel enne ütles: "Ma hüppan."

Kohe hüppaski. 

Õnneks oli sealsamas kõrval naabrimees, tema hüppas ka kohe.
Ja tõi lapse põhjast ära.

Kõik käis väga kiiresti, ometi mäletan seda tänase päevani.

Kalijärvest on kirjutanud ka Emmeliina.

Mina pole juba mitmel aastal Kalijärve äärde saanud.

Kirjutan siin ja mõtlen.

Võtaks kätte ja läheks.

Tuletaks vanu aegu meelde.

...

Kuidas ma kasutaksin kuluhüvitisi

...

Tegelikult küsis Kanal 2, et kui ma saaksin kuluhüvitisi, kas ma kasutaksin kõik ära.

6193,53 eurot poole aastaga.

Seda varianti, et üldse ei kasuta, seda ei pakutud.

Tegelikult, ma ei saa nii palju palka ka.

Poole aastaga.

Ja kuna ma seda kõike viimse sendini ära ei kuluta, siis kardan, et need kuluhüvitised ka.

Ikka vist jääb natuke järgi.

  

Aga kulutaks küll.

Mõnuga kulutaks.

Mõned ekskursioonid välisriiki... annaks ehk kuidagi tööalaseks kvalifitseerida.

Ostaks  uue arvuti, saaks tööasju kodus ka teha.

Ja värviprinteri.

Pisut täiuslikuma kaamera. 

Maksaks kinni bussireisi ja viiks koolilapsed paariks päevaks Lõuna-Eestisse näiteks. 

Kindlasti jaguks veel mõneks heategevuslikuks ülekandeks.

Aga kui aus olla: ega ma ju ei teagi, mille jaoks need kuluhüvitised mõeldud on. Äkki peaks hoopis elegantsemalt riides käima, paremini sööma ja spaas tervist taastama?

Tõesõna, päris häda oleks käes, kui mulle need kuluhüvitised kaela määritaks.

Kompositsiooni tegi  Maibritt, kui sai kätte oma kuluhüvitised.

Suvi 2016 
Eks ta ole, vana raha väärtus ongi ju see, kui kaalukas ta on.

...

Pensioniiga tasakaalu

...

Tasakaalukad inimesed mulle meeldivad... ehk just sellepärast, et mina ise pole just väga. 

Tasakaalukas.

Kusjuures, kaalukad inimesed meeldivad  mulle ka... ehk just seepärast, et ma ise ka. 

Olen. 

Kaalukas.

Tasakaal peab olema.

Kaalukas, aga tasakaalutu.

Tasakaalutu, see-eest kaalukas.

Pensioniiga ka.

Tuleb panna tasakaalu.

Mida viletsam on arstiabi kättesaadavus, seda kaugemale nihkugu pensioniiga.

Pensioniiga kui roosa unistus kõrgel ja kaugel...

See pole mingi üllatus, kui töötamist segava terviseprobleemiga pääsed eriala spetsialisti juurde alles kuu või kahe-kolme-nelja pärast.

Nõuka-ajal liikus rahvasuus selline lugu, et Rootsi arst küsis ühelt juhuslikult tema juurde sattunud nõukogudemaalaselt, kas teie seal plombeerite oma hambaid ise.

Ja miks ka mitte? Kui ma juuli alguses tekkinud hambaprobleemile ei ole tänaseseks lahendust leidnud. Algul pikk järjekord, ja siis uus pikk ootamine.

Mis kestab veel kümmekond päeva.

Ootamine, probleem ise tundub lausa lõputu olevat.

Peaks vist youtubest mõne hambaravi  tutvustava video otsima.

Alles see oli kui teler näitas mingit välismaist saadet haigele inimesele diagnoosi panemisest. Juhuslik seltskond internetti kasutades diagnoosis õigemini kui kui seltskond erialaspetsialiste.

Asi see mul siis oma põletikku ravida.

Ja lõppude lõpuks, ega selle tühja asja pärast tasu pensionile kippuda, isegi kui 70ndaks eluaastaks peaks kõik hambad suust kadunud olema.

Mäletan, kuidas ema ootas oma 55ndat sünnipäeva, ja jäi siis hoobilt pensi peale.

Aasta oli 1984.

Sotsiaalministeerium soovib aastaks 2040 tõsta pensioniea 70. eluaastani.
Tasakaalustamaks märkust, et inimesed on haigemad.

...

Vanavanemad ja lapselapsed

...

Meil on kaasaga kahepeale 4 vanaema ja 3 vanaisa.

On olnud.

Keda mäletame või kellest teame.

Meie poegadel on kahepeale 2 vanaema ja 2 vanaisa.

Üks vanaema on veel täitsa olemas, 92 aastat vana.

No ja siis on meil terve peotäis pudinaid, kellele oleme meie vanaema ja vanaisa.

See päev... vanavanemate päev.

Minu lapsepõlves seda päeva ei olnud, minu laste lapsepõlves ka mitte.

Selline uus tähtpäev kalendris, aastast 2010.

Ilus päev.

Lapsukesed helistasid. Saatsid sõnumeid.

Tulid lillede ja koogiga külla.

Joonistasid.

Aga meie ise tegime päeva iseendale. Kolasin Tallinnas kaubanduskeskuses.

Sõitsime ringi ja käisime külas.

Neil, keda enam ei ole.

Harjumaal ja Järvamaal ja Raplamaal.

Kalmistutele jätsime küünlad, kaasa vanavanemate kodus pidasime pikniku.

Ikka mõtleme ju teile, vanaemad ja vanaisad.

Öö oli käes, kui koju jõudsime.
 ...

Vanadus, vanadus

...

Kraadiks ennast.

Pärast eilseid üleelamisi hambaarsti juures.

Et kus on kraadiklaas?

Öökapi sahtlis... nagu enamasti?

Ei ole.

Kirjutuslaua sahtlis... nagu mõnikord?

Ei ole.

Riiuli peal pliiatsitopsis... nagu aeg-ajalt juhtub?

Ei ole.

Tualettlaual ehk, seal kausis?

Ei ole.

Rohkem nagu võimalusi ei teagi.

Läheks uuele ringile.

Öökapi sahtlis?

Jee... täitsa olemas!!!

Täpselt seal, kus olema peab.

Miks ma küll kohe ei märganud?

...