Head uut aastat!

...

Lund meil ei ole... aga maa pole enam must ka.

Talve nägu hakkab tulema, juba on 10 kraadi külma.

Lundki lubati.

Seniks aga võtame vastu aasta uue koos kõige sellega, mis tal endaga kaasa tuua on.

...

Jõulupühad lapsukestega

...

Jõulu esimesel pühal olid kõik kodus.

3 paari noori, 6 lapsukest ja meie, 3 vanurit.

14 hinge söögilauas, suguvõsa vanim oma kambris.

Vaatamiseks panin välja mõned ürikud, millest vanima vanus ulatub 100 aastani - minu vanaisa klassitunnistus õppeaastast 1914/1915.

Söömistegevus ja kingijagamine olid traditsioonilised ettevõtmised.

Pärast tegime kõike muud.

Mõned võistlused ja mõned mängud.

Alias ja vanasõnad.

Viktoriin ja loterii.

Luuletamine, pildistamine, möllutamine.

Lõpuks tegi igaüks seda, mida hing ihaldas.

Mõned joonistasid...

Mõned mängisid malet.

Mõned kiibitsesid.

Mõned ergutasid malemängureid.

Ja kui magamaminekuks läks, siis mõned sõitsid ära koju, teised vaatasid, kes kuhu saab.

Ahjuesine madrats oli kuum koht.

Igas mõttes.

Kuulsin, et põrandal magamist korrati järgmisel õhtul koduski.
...

Jõuluõhtu ratastel

...
Nii suurt ringi pole me tavaliselt teinud.
Aga teed olid head ja kodus kedagi ootamas polnud, nii me sõitsime.

Jõululaupäeval.

Metsakalmistule.
Liivale.
Vigalasse.
Türile.

Kui esimene oli pool-valges...

... ja järgmine peaaegu pimedas,
 

siis kaks viimast jäid ikka üsna hilisesse aega ja väljas oli päris pime.

Peaaegu päris pime...  mingi aeg andis valgust üsna ümmargune kuu.

 

Niisiis... jõululaupäev lahkunud lähedastega.

Enne kolme startisime ja veidi enne kümmet jõudsime tagasi.

Jõuluõhtu ratastel.

...

Teine võimalus

...

Tuttava liinialuselt olen läbi aegade kuuske toomas käinud. 

Suurema lumega ja väiksema lumega.

Et päris lumetu toomine... võimalik, aga ei mäleta.

Seekord kõik teistmoodi.

Liinialune lumelage ja kuuselage. 

Kuskil novembri keskel käisid elektrimehed ja tegid platsi puhtaks.

Kuuskedest nagu muruniidukiga üle käidud.

Päris nukker seis.

Lumest võid vaid unistada ja sirguvatest kuusekestest saanud nukrad kuusekuhilad.  

Ei olnud neile antud suureks kasvamise võimalust.

Lühikest hetke jõulupuuna ka mitte.

Vaesekesed, valel ajal vales kohas.

Silitasin neid ja olin päris kurb.

Kui käe alla jäi see pisike käharpea, oli otsus hetkeline.

Teeme proovi, peab ehk 3 jõuluaegset päeva vastu.

On pidanud. 

Rohkemgi veel, aastavahetuse kindlasti, aga veab ehk kolmekuningapäevanigi välja.

Mõned oksaotsa okkad vaid näppimisel pudisevad, teised on kõvasti kinni.

Ehk tänuks, et andsin talle võimaluse... olla oluline siis, kui oled juba olematu?

Selline selle aasta kuuselugu.

...

Põlled ja lood

...

Kui ma täna Uuskasutuskeskuses täpilist põlle nägin, teadsin kohe, et seda on mulle vaja.

Vist maksis 50 senti.

Ostsin ära. 

Oleks ostnud kohe mitu tükki, aga oligi see üksainuke.

Just põlled olid puudu.

Abiväelased köögitoimkonnas.

Algul piparkoogid ja uhmerdamine, siis pohlamoos, edasi vahukoor kohupiima ning kamaga, kõige peale eelmise päeva magustoidust järele jäänud kirsid.

Põll oleks hädasti ära kulunud.

Nüüd on ta olemas.

Täpiline põll ja tema lugu.

Ikkagi taaskasutuses... aga lugu ma ei tea.

Ei olnud põllele kaasa antud.

See-eest nendel põlledel on teada lood.

Igal põllel oma.

Raamatukogus avati näitus.

Põlled ja kulbid.

Lood, mis kaasas käivad.

Mul seal paar tuttavat põlle.

Koos lugudega.

Pilt on tehtud 40 aastat tagasi.

Siis kuulus põll minu vanaemale. 

Nüüd kasutab seda põlle minu õde.

Tema põll ja tema lugu.

Minu lugu ja minu looga põll on ka näitusel üleval.

tegelikult isegi kaks põlle lugudega.

Sinise põlle lugu.

Sellel lool oli retsept ka juures.

Teraviljakotletid

1. Võta kaussi külma kruubiputru umbes 0,75 l

2. pane sinna sisse paar muna

3. sega veidi jahu ka

4. pisut piima juurde

5. siis prae pannil umbes 100 g soolapekki koos hakitud sibula ja paari peenestatud küüslauguküünega

6. sega saadud sodi pudrutaignasse

7. vormi kotletid, veereta riivsaias

8. prae pannil

9. serveeri  koos mõne mõnusa salatiga

10. söö ja ole rõõmus

...

Aga Gabrovo põlle lugu on nukravõitu.

Gabrovo põll on Age põll, ostetud Gabrovost 1982. aastal.

Kaalikarohimise raha eest saadud välisreis.

Nukravõitu sellepärast, et kass ilma sabata. Nimelt raiuvad gabrovlased kassil saba maha, et talvel kassi sisse või välja lastes läheks vähem sooja raisku.

Kass ise on küll suhteliselt rõõmus ja rahulik.

Ja siis need pidulikud põlled.

Valge põll on tikitud rahvariiete juurde, teised kaks on ülikooli lõputööd. 

Lood on muidugi pikemad.

Kersti põll ja Ingridi põlled.

Loomulikult oli näitusel rohkem.
Põllesid.
Kulpe.
Lugusid.

Ma ei saa ju kõike ümber jutustada...
...