Hüvasti, august! Tere, september!

...
Suveots kätte jõudnud, august otsakorral.
Selline mahukas kuu oli... ikkagi 31 päeva.
Kõike oli. Head ja halba. Sooja ja külma. Käimisi ja olemisi. Sõitmisi ja seismisi. Lähedasi inimesi ja vanu tuttavaid. Kohtumisi ja lahkuminekuid.
...
Lapsed kodus käimas.

...
Väikese sõbraga Tallinnas.

...

Kaasaga tema lapsepõlveradadel.

...

Tallinnas oma lapsepõlvekodu üle kaemas.

...

Keskkooliaegse pinginaabri ja noore sõbrantsiga Rootsireisil.

Loomulikult Pilvi juures ka. See oli eriti oluline ja eriti tore :)

...
Muinastulede öö mere ääres.

...

Ja homme on 1. september.
Kõik on uus septembrikuus....
Õnneks on ka midagi, mis on vana.


Usun, et nendes pinkides istunud õpilased enam 1. septembrit ei meenuta... või ei mäleta...
...
Head algavat uut kõigile, kel 1. september oluline on!
...

Fotojaht: rivis

...

Ühte viirgu paigale... joondu... valvel... parem pool...





...
Teiste read...
...

Mis ripub konksu otsas...

...
Ega neid konksusid niiväga palju polegi.
Ühe siiski leidsin.
Selle konksu vanus on 30+ x aastat.
Juba välimus näitab, et päris vana konks.

Igatahes said sellega kunagi laps-väiksemat kaalutud.

Kõigepealt tuli teha komps - laps lina peale pikali ja siis lina neli nurka kokku sidus.
Siis tuli komps konksu otsa riputada.

Kuni 10 kg raskuste laste kaalumisel kasutuskõlbulik konks.

Teiste konksud.
...

Sügisekuulutajad kärbsed

... ...

Millalgi augustis tulevad kärbsed, kes hammustavad.

Ja siis need tüütud äädikakärbsed.

Viimaste tõrjumine nõuab üksjagu nutikust.

Tänahommikune katse... tegin tule pliidi alla, ja kuigi õhk õues oli paks ning suits korstna kaudu ei jaksanud end välja pressida, tegin ikka korraliku lõkke.

Ega suits tulemata ei jäänud: mahtus läbi pliidirauapragudest, praeahjust ja ukse vahelt.

Nüüd on köök äädikakärbestest lage.

Toad mõnusad suitsutarelõhnalised.

Endal ka hing paelaga kaelas.

Sõbrantsil oli parem (eluohutum) tarkus. Et ämbritäis käärivaid jäätmeid, see koondab kogu väe kokku, pole muud kui tõmba tolmuimejasse.

Iseasi, kas nad sinna ikka jäävad...

Mul on üks varasem katsetus ka. Ikka see käärimaläinud pangetäis. Et koonda väed kokku, ja siis tasakesi ämbrit lohistades (juurde võib hüüda - vissi, vissi, vissi või midagi muud sõbralikku) nihku selle seltskonnaga õue. Mida kaugemale majast, seda parem. Ka tükiks ajaks rahu majas.

Nende hammustavate kärbeste vastu saab kärbsepiitsaga.

Ja kui talvekülmad tulevad, siis kaovad nad ise - kes jääb talveunne, kes külmub niisama ära.

...

Saagiga või saagita

...
Selle suve aruandesse tuleb sisse kirjutada, et saab mis saab, aga saaki ei saa.
Mitte-saamisega sai alustatud juba kevadel: ei mingit peenart, ei mingit põldu, ei mingit taimekasvatust.
Suvise jätkuna - ei mingit marjul käimist ega muud korilust.

Asja head ja halvad küljed.

Head - jäi ära südamerabandus, mille serva peal olen murakal käies kuumas rabas kordi olnud.
Kaevamised, kastmised ja rohimised jäid ka ära, kadedusega kuulan neid, kes jumaldavad nimetatud tegevusi.
Ja igasugused moositamised, mahlatamised, konserveerimised ja marineerimised jäid ka ära. Väkk, kui tüütud toimingud.
Ja suhkur ka, mis sinna sisse läheb.
Lisaks tuleb kõik see värk ära ka süüa, ma ma ei hakka mainima, kes meil kõige rohkem sööb.

Halvad küljed - tegelikult mulle meeldib metsi mööda hulkuda. Ja mõnikord võiks ju purk moosi ka olla. Ei pea ju seda kohe tingimata tühjaks sööma....
Ja fotojahile pole ka nagu midagi uut üles riputada.

Õnneks on neid, kes ikka korjavad. Saak salve ja purk keldrisse.

Neid olen ma pildistanud.

Tervitus kõigile asjaosalistele :)

Esimesed kaks on alati pühendunud oma tegemistes -

päikesejänku maasikaid varumas...


ja sõbrants... sedapuhku tema seenesaak.

...
Siis veel kernukate saak paar sügist tagasi...



ja maasikad tädi külmkapis...

...
Teised jahilised.
...

Fotojaht: kaheksa

...

Kõige parem oleks leida nüüd üks kaheksajalg. Aga mida pole, seda pole.

Ainult ühe ämbliku leidsin.

See on ikka nii, et mida sa otsid, seda ei leia.
...
Mina ei otsinud, aga täiesti juhuslikult leidsin... ühe kasutamata sünnipäevakaardi. Hoolimata viletsale mälule, mäletan ma suurepäraselt selle kaardi lugu. Ostsin ta enne sõbrantsi keskmise tütrekese 8ndat sünnipäeva. Seda ma enam ei mäleta, kas jäi sünnal käimata või õnnestus kaart ära kaotada, aga kasutamata ta jäi.


Ja siis mõned aastad hiljem sai sõbrantsi noorim 8 aastaseks. Mul oli kaart vahepeal meeles küll, aga õigel ajal üles ei leidnud.

Siis sai väike sõber 8... aga kaart jäi jälle kasutamata.

Nüüd hakkab sõbrantsi keskmine tütreke saama 18, noorem on 12, väike sõber sai kevadel 10.

Aga mu tutvusringkonnas on veel mõni, kes pole 8 saanud. Nii et las ootab, ega paber hapuks ei lähe. Ära kaob ainult aeg-ajalt.
See, et ta eile pihku sattus, oli küll üks suur juhus.
...
No ja siis vaatasin mingil hetkel, et kell on 8.


Ja kalender ütles, et 8. augustil on Silvi nimepäev. Kui meeles on, siis helistan :)

...

Jahiseltskond.
...

Kuidas endale käkki keerata...

...

Tavaliselt püüan oma toidukorvi kontrolli all hoida. Luksuskaupu ei osta ja võõramaist ka võimalikult vähe.

Seekorda sattusin A ja O Aegviidu poodi. Ikka mitmeks päevaks süüa, kott oli päris raske. Tükk aega kahtlesin, et kas ostan selle jupikese rullkõrvitsat või mitte. Aga neist saab mõnusaid käkke küpsetada, ja hind tundus ka nagu normaalne olevat.
Alla 10 kr kilo... nii ma vaatasin.

Kodus lasin arvel silma üle käia. Kirjas ei olnud mingit rullkõrvitsat. Isegi mitte suvikõrvitsat. Isegi mitte kabatšokki.
Oli hoopis selline peen värk nagu zucchini.


Ja hinnaks 66.90
Õnneks minu oma kaalus ainult pool kilo.


Tahaks kangesti täpsemat teavet saada, et mis delikatessi ma nüüd ära ostsin, aga kauplus jääb veidi kaugele. Vaevalt, et niipea sinna satun.

Eks ma siis nüüd küpsetan, söön ja mõtlen.

Et zucchini on ikka midagi muud kui üks lihtlabane rullkõrvits.

Eks hea asja eest tulebki head hinda küsida.

Aga sõnastik räägib, et...
zucchini kabatšokk, tsukiin, suvikõrvits.

Ehk oli kaugelt toodud kallikene...
...