...
Mingil ajajärgul kuulasin Juurt ja Kivirähka, aga meeste lobajutud tüütasid ära.
Nüüd jälle vaatan telerist.
Ilusad inimesed ja kenad kostüümid :)
...
60ndate lõpus osteti lõpuks meile ka koju telekas, Berjozka oli nimi.
Siis oli see ostmine ikka suur asi, ju oli mingi eriline põhjus ka, kui osteti. Ma ei mäleta, kas Eurovisioon või olümpiamängud.
See, et ma ei mäleta, võib tuleneda kahest:
a) vilets mälu... mis tõesti pole suurem asi.
b) nõrgad teadmised nii muusikast kui spordist... mis pole olnud takistuseks, et vaatan ja saan osa. Omamoodi.
Need Euro-laulud on minu jaoks nagu lindude laul: sain 9 tundi linnulaulu koolitust, vahet ikka ei tee, kas salu-põõsalind, mets-lehelind või soo-roolind. Saa sa nüüd aru, kelle säuts või kelle vile.
Nii ka praegu - kokku viia riik, laul ja laulja.
Riike nimepidi tean, mõned laulud ja mõned lauljad on ka tuttavad, aga kes kus ja kuidas, kes seda enam mäletab.
Aga kui nüüd (sest tuleb tõde tunnistada, hindamise ajal jäin ma teleka ees magama) edetabelit vaadata, polegi asi päris lootusetu.
1. Rootsi - mäletan nii laulu kui lauljat. Eufooria!
2. Venemaa - udmurdi memmed, kes siis neid ei mäletaks :)
3. Serbia - selline ilus rahulik laul ja rahulik soliidne mees, laulis veel serbia keeles.
4. Aserbaidžaan - tüdrukul oli vägev kleit, muutis värve ja nägi kena välja ka. Laulu ei mäleta.
5. Albaania - väga traagiline laul ja väga imelik soeng.
6. Eesti ja Ott Lepland. Mäletan :)
Hääletamisest.
Mina ikka hääletan, vaja endast märk maha jätta.
Eelvoorus hääletamisel oli minust kasu, Leedu sai finaali. Hääletamise põhimõte oli, et keegi peab ometi Leedu poolt ka hääletama.
Lõppvoorus sai minu hääle Engelbert Humperdinck. Ikka nagu vana tuttav, ja laul oli tegelikult ju ilus.
Vähemasti olin nende hulgas, kes andsid panuse, et Suurbritannia viimaseks ei jäänud.
...
