Ma ei tea, kuidas teistega, aga mind need suured kõrvitsad kohutavad. Ok, koorimine ja lõikumine, olen täitsa nõus. Aga nii kui jõuan mõtteni - purkide pesemine, kuumutamine, kaanetamine, purki panemine ja keldrisse vedamine - nii käib "kõks" ja rohkem ma enam mõelda ei taha.
Aga tema seal nurgas põrnitseb, täiesti ilmsüütul moel, kuldkollane ja pontsakas.
Nüüd läks õues külmaks, tuli kõrvits verandast tuppa veeretada. Ja kui juba, siis juba, ega paremaid aegu nagunii ei tule.
Esimese viiendiku hakkisin kuubikuteks ja tegin salatiks. Et mul sügavkülmas oli väike karbitäis purustatud ebaküdooniaid, segasin need hulka, lisaks vett, suhkrut ja nelki. Äädikat ei kasutanud.
Sain suure kausitäie, nime poolest salat, maitse poolest - magustoit. Väljanägemiselt - ei üks ega teine.
Purki panema ei hakanud, suur kauss mahtus külmikusse ära. Kui usinasti süüa, on varsti otsas.
Teise viiendiku sokutasin õele kaasa, paras talle...
Kolmas viiendik... ikka koorisin ja hakkisin. Kuumutasin õlis ja keetsin veega läbi. Panin kohe rohkem vett. Praadisin sibulat ja ingverit sisse. Poolik karp aedube tomatikastmes, poolik karp sulatatud juustu. Kaks puljongikuubikut ka, sorts õunamahla hapustamiseks.
Mu meelest täitsa kõlbuline supilaadne toit.
Neljas viiendik, hautasin õlis ja keetsin püreeks koos sibula ja küüslauguga. Nüüd panen karpidesse ja külmkappi, kavatsen igale poole sisse segada.
Loodan, et sööjad end segada ei lase...
No ja see viimane, piinlik ju öelda, et andke andeks, kõrvitsa küll tõite, aga salat laual on poest ostetud.
Koorisin ja hakkisin.
Ja panin õunamahla sisse (pooleks veega) likku. See oli eile. Tänaseks olen end igasugu maisteainetega varustanud, vaim on peaaegu valmis purkidega jändama... täna keedan ja konserveerin.
Appikene, üks viiendik oli ju veel... (: tundub, et midagi on tasakaalust väljas :)
...selle riivisin ära ja tegin pannkooki.
Retsepti leidsin Internetist.
Ühe kõrvitsa lugu.
Tema noorusest ma muud ei tea, kui et lapsepõlv möödus Kilingi-Nõmmes ... nii et elulooraamat jääb kirjutamata...
...
Aga tema seal nurgas põrnitseb, täiesti ilmsüütul moel, kuldkollane ja pontsakas.
Nüüd läks õues külmaks, tuli kõrvits verandast tuppa veeretada. Ja kui juba, siis juba, ega paremaid aegu nagunii ei tule.
Esimese viiendiku hakkisin kuubikuteks ja tegin salatiks. Et mul sügavkülmas oli väike karbitäis purustatud ebaküdooniaid, segasin need hulka, lisaks vett, suhkrut ja nelki. Äädikat ei kasutanud.
Sain suure kausitäie, nime poolest salat, maitse poolest - magustoit. Väljanägemiselt - ei üks ega teine.
Purki panema ei hakanud, suur kauss mahtus külmikusse ära. Kui usinasti süüa, on varsti otsas.
Teise viiendiku sokutasin õele kaasa, paras talle...
Kolmas viiendik... ikka koorisin ja hakkisin. Kuumutasin õlis ja keetsin veega läbi. Panin kohe rohkem vett. Praadisin sibulat ja ingverit sisse. Poolik karp aedube tomatikastmes, poolik karp sulatatud juustu. Kaks puljongikuubikut ka, sorts õunamahla hapustamiseks.
Mu meelest täitsa kõlbuline supilaadne toit.
Neljas viiendik, hautasin õlis ja keetsin püreeks koos sibula ja küüslauguga. Nüüd panen karpidesse ja külmkappi, kavatsen igale poole sisse segada.
Loodan, et sööjad end segada ei lase...
No ja see viimane, piinlik ju öelda, et andke andeks, kõrvitsa küll tõite, aga salat laual on poest ostetud.
Koorisin ja hakkisin.
Ja panin õunamahla sisse (pooleks veega) likku. See oli eile. Tänaseks olen end igasugu maisteainetega varustanud, vaim on peaaegu valmis purkidega jändama... täna keedan ja konserveerin.
Appikene, üks viiendik oli ju veel... (: tundub, et midagi on tasakaalust väljas :)
...selle riivisin ära ja tegin pannkooki.
Retsepti leidsin Internetist.
Ühe kõrvitsa lugu.
Tema noorusest ma muud ei tea, kui et lapsepõlv möödus Kilingi-Nõmmes ... nii et elulooraamat jääb kirjutamata...
...
