...
Harjutasin endale juurde uue kombe. Et hommikul mitte liiga kaua magada, teen ärgates (enne vetsu minekut) kohe voodi ära, nii pole ahvatlust end tagasi teki alla sokutada.
Täna hommikul oli jama majas, käisin kempsus kell 4 hommikul, kui tuppa tagasi tulin, ootas ees päevatekiga kaetud, korralikult üles tehtud voodi.
Täitsa nõutuks võtab...
...
...
Lappasin vanu ajakirju, sealt need küsimused. "Eesti Naine", juuni 2018.
Miks mitte ise ka mõelda ja vastata.
Lemmik...
... mälestus lapsepõlvest.
Mulle väga meeldib vanker, milles mind lapsepõlves sõidutati. Mitte et ma seda mäletaks, õnneks on foto, mida mäletan juba lapsepõlvest.
... hetk päevas.
Hommik. Ärgata ja mõelda, kas tahan tõusta või pigem oleks veel oma soojas mõnusas voodis. Kuhugi ei pea kiirustama.
... argirituaal.
Pool 12 kohvi nautida ja järjejuttu kuulata? Ehk mitte igapäevane, aga üsna sagedasti küll.
... paik Eestis.
Lapsepõlvemaa. Mõnes mõttes olen kaugenenud, aga lemmik ikka ja alati.
... koht maailmas.
Et mis mõttes? Igatahes peab selles kohas olema palju kive. Või suured kivid. Kui reisida, siis Ahvenamaale läheks alati. Aga sama hea on suvekodu mere ääres. See on ainus koht, kus olen kuulnud, kuidas kivid ohkavad.
... otsus või valik, mille olen teinud.
Kui lähiminevikus, siis otsus jääda koju. Loobumine tööst ja maailma parimatest kolleegidest.
Tol hetkel oli jaks otsas, aga nüüd naudin tehtud otsust.
... viis end rahustada.
Hetkel joonistamine. Aga tagataskus on teisigi valikuvõimalusi.
... viis end liigutada.
Tunnike kõndimist iga päev.
... kunstnik.
Just täna tuletasin meelde üht mingi aeg tagasi nähtud filmi.
"Kusama. Lõpmatus."
Ju siis avaldas muljet, et ikka mäletan. Yayoi Kusama on Jaapani kunstnik, proosakirjanik ja luuletaja. Nüüdseks juba päris eakas, sündinud 1929.
Aga tema looming on eriline, täis värvilisi täppe.
... lõhn.
Kaselehtede lõhn. Värsked kasevihad saunas, nelipühade ajal kaseoksad toas.
... hääl.
Minu seinakell. Lapsepõlvest tuttav tik-tak, ja pim-põm täis- ning pooltundidel.
... kingitus, mis olen saanud.
Jalgratas. Ta on andnud mulle palju vabadust ja võimalusi.
... kompliment, mis mulle tehtud.
Mäletan, ükskord kooli ajal tehti. Mingid meie klassi plikad ütlesid, et nad olid arutanud ja leidnud, et mul on klassis kõige ilusamad jalad. Ega ma neid ei uskunud, aga kõlas paljulubavalt. Ei saa jätta ütlemata, et meil olid klassis ainult tüdrukud!
Praegu tahaks küll, et mul veel sellised jalad oleks....
... tsitaat.
Ma ei tea. Pigem elutõde?
Naudin seda, mis mul on.
...
Täna sellised vastused.
Homme vastaksin ehk hoopis teisiti.
Nagu teistmoodi oleks olnud ka eilsed vastused.
...
...
Teatavasti talvised tomatid ei ole pooltki nii suupärased kui suvised kodumaised aiaviljad. Aga pole hullu, tomatitest saab teha näiteks salatit. Igasugu maitseained hulka, ja kohe teine mekk.
Kui niisama süüa.
Samas on teada tõde, et kuumutatud tomat võib isegi kasulikum olla kui lihtsalt suvesoe ja punane.
Nii ma tegingi. Tükeldatud tomatid õlisele pannile, sekka paprikat ja mugulsibulat, küüslauku parasjagu polnud, see-eest oli purgike Adžikat, lisatud lusikatäis kõige lõpuks andis mõnusa kreftise maitse. Soola ja pipart, näpuotsatäis suhkrut ka. Paar tilka vett, et liiga paksuks ei lähe.
Nüüd panen keedist sepiku peale ja söön. Nagu moosi.
Või mis ta tegelikult on?
Kui keedis ehk moos on marjadest ja suhkruga keedetud hoidis, siis võiks isegi see sobida, seda enam, et tomati vili on mari... kuigi veidi kummaliselt kõlab.
ÕS lubab lahkelt, et keedis on keedetud toit. See kõlab paremini.
Igatahes mulle mu soolane "moosisai" maitseb.
...
...
Eile hommikul helises mu telefon. Nokia, seebikarp. Või kuidas neid ilma nutita telefone nüüd nimetatigi.
Võõras number, aga Eesti oma. Olen see, kes üldjuhul ka võõrastele numbritele vastab. Meeldiv meeshääl ütleb: "Tere. Te olete mulle helistanud." No ei ole ma ühelegi võõrale numbrile helistanud, kui nüüd üks annetustelefon välja arvata. Või ma ei mäleta? Tegin väikse uuringu. "Kas firma või eranumber? Firma. Et mis nimeline?" Vastused ma sain. Firma küll, aga nimi oli ilmselgelt täielik pobin. Kindlasti taotluslik. Vahetasime veel paar lauset ja läksime sõbralikult, aga arusaamatuses lahku. Kontrollisin üle oma viimati tehtud kõned, kõik ainult tuttavatele. Kuidas minu number võõrasse telefoni sattus, ei oska arvata. Kui võõrast numbrit guugeldasin, ei näidanud see ühtegi firmat. Mitte midagi ei näidanud.
Õhtupoolikul helistas Rita. Sellisel kellaajal helistab ta ainult siis, kui on midagi olulist öelda. Et mida siis? Selgus, et tema minu numbrit ei valinud, aga ta nägi küll, et tema telefon (Huawei) järsku iseenesest minu numbrile helistab.
Selline nõutav number mul, justkui oleks Tinderis jaganud.
Nüüd on mul mure. Kas ma ikka julgen oma mobiili ID-d kasutada? Sest teatavasti on igasugune häkkimine populaarsust kogumas.
Ma nägin küll, kui "UV faktori" saade sõnapealt tummaks jäi ja siis kodanik Mutin oma hoogsa sõnavõtuga sisse sadas.
Enam ei või milleski kindel olla, kuigi jah, seletust selle kohta siiski jagati.
Lähedases peres oli ka juttu, et mine sa neid häkkerid tea. Huawei ja hiinlased. Mudilane kõrval ei saanud asjale pihta, seletati siis, et hiinlased võivad uurima hakata, mis elu telefoni omanik elab. Mõni tund hiljem kadus mudilane teise tuppa ja kui kuidagi kahtlane vaikus kestis juba pikemat aega, läks vanaema vaatama, mida poiss teeb. Küsis üle ukse, ja sai vastuse: "Sa oled uudishimulik nagu hiinlane."
...
...
Jätk päevakildudele.
Alustasin hommikut uudistega.
Polnud olnud just mõnus hommik, olin ärganud ängistava unenäoga. Mina, kes ma olen otsustanud, et lükkan tõhustusdoosi võimalikult edasi, sain selle oma hommikuses unenäos mingite tobedate asjaolude kokkusattumise tõttu kätte. Otseses ja kaudses mõttes. Kätte siis.
Ärkasin üles ja jätkasin pooleli jäänud mõtet... või unenägu. Et kas on veel võimalust loobuda, kui juba käes on.
Siis ärkasin lõplikult.
Ja alustasin hommikut uudistega.
Selline enesekindel tüdruk, ja nüüd kaotas pea?
Artiklist lugesin, et polnudki 3 tundi, oli 2 tundi ja 50 minutit, ja asi selgines pisut.
Hea, et mul mustemat stsenaariumi pähe ei tulnud...
...
...
Tulin kõndimast, viskasin pikali.
Hakkasin fotokat otsima, tavaliselt on ta voodi kõrval öökapil või sahtlis.
Seekord ei olnud. Järelikult jäi koridori. Või kööki.
Koridoris ei olnud.
Käisin kempsus, köögis pesin ära nõud. Tõin ahjupuud tuppa. Tegin endale sooja leiba (võileivagrill).
Sõin kõhu täis.
Läksin tagasi tuppa, viskasin voodisse pikali.
Ja hakkasin fotokat otsima.
...
...
Kuulasin tuntud inimeste ettelugemisi Kadriorus.
Kirjutasin e-etteütluse, loomulikult vigadega.
Ju vist lugupidamisest, aga kirjutasin kirjanike liit ja heade mõtete linn suurte algustähega.
Mingi kokku-lahku kirjutamise viga oli ka.
Aga pole hullu, hea meel, et kaasa tegin. Nagu tavaliselt, otsus liituda tuli viimasel minutil. Tänu etteütlusele sain uue sõna... passus. Kasutama vist küll ei hakka.
Lõpetasin eesti kirjaniku raamatu.
Aino Pervik, "Kaetud lauad". Esimest korda avaldatud 1979. aastal. Päris hea lugemine, tuttav ajastu, juba ununema kippuv igapäevaelu. Selline naiste maailm, loomulikult meestega kaunistatud.
Ja lisaks on täna Matilda nimepäev. Mul just üks oli hiljuti käepärast :)
Matilda siis.
...
...
Kaks tundi vaatasin filmi Ukraina teemadel.
Jupiteris, "Suguvõsa". Aeg aastail 2014 - 2015, maist maini.
Uurisin veel.
Kes oli Stepan Pandera. Kes on pandeeralased.
Mis ikka juhtus Malaysia Airlinesi lend 17-ga.
Euromaidan ja 21. november, tähtpäev Ukrainas.
Ja kes on molfar.
Teadmisi tuli juurde, ja kinnistus tunne, et keerulised ajad saavad keerulisemateks muutuda.
Seda muret väljendas ka Anu hommikune intervjuu ukrainlannaga, kes Eestis olnud nädal aega.
Ja varahommikune "Kajalood", Kaja intervjuu Jaanikaga, kes muuhulgas on kirjutanud raamatu "Minu Ukraina".
...
Foto on kohalik, 18.03.2016
...
...
Kaubandusketid on hädas Venemaa toodanguga. Kas jätta või ära visata. Aga mitte ainult kaubandus, ka ostlejad murravad pead. Kas osta või ostmata jätta?
Mõni aktiivsem sekkub ja korraldab vastuseisu. Iseasi, kas on tark tegu kauplust boikoteerida või streik korraldada. Sellega olen nõus, et ei pea vaikima, kui asi tundub vale olema.
Aga võiks ju nii, et jänes söönud, kapsad terved. Või kuidas see vanarahvas ütelda armastas...
Paneks näiteks vene kaupadele, mis juba tellitud ja kinni makstud, 10% hinda juurde, ja iga kauba juurde info, et pool müügi hinnast kannab kauplus Ukraina toetamise fondi.
Kodus võib ostetud kaubaga korraldada mõne ühistegevuse. Saab ju lõhki lõigata, noaga tükeldada, läbi närida, alla neelata või välja sülitada, mida iganes. Peale pits vodkat, toostiga "Surm rottidele".
Hinges kergem, et oled midagi teinud.
...
Kui juba sildistamisest jutt... ostsin paki barankasid. Kes ei tea, siis baranka on slaavi köögist pärit rõngaskuivik. Peal oli kiri Eesti Leivatööstus. Aga paki tagumisel küljel kleebitud silt Toodetud Ukrainas. Selle avastasin alles kodus, aga vahet pole, kuna tekst oli pakendil eestikeelne, ma ostes sügavuti ei süvenenud. Ma poleks ilma selle lisa-kleepsuta eluilmaski teada saanud, kus barankad toodetud on.
...
