Eesti kaotusseisus 5 : 3

...

Kallasin oma mündikoti tühjaks ja tegin statistikat.

8 münti, neist 3 Eesti oma metall (1-,2- ja 5-sendisesd jätsin välja).

5 : 3 ... Eesti kaotusseisus.

 

Kunagi varem tegin pilti ka, seal seis veelgi nutusem.

21 : 4

 

...

Täna saab veel viimast päeva alles jäänud kroone tava-pankades eurode vastu vahetada.

Võiks ju viia, saaks veel paar peotäit metalli.

Ma mäletan küll... viimased nädalad ja päevad, kui see raha käibel oli.

Mälestustseremoonia.

Nüüd siis selles 3 aastat.

Küll aeg lendab.

...

Märkmik tagataskus

...

Et ära hoida elu seisma jäämist kaduma läinud asjade tõttu, on mul käepärast olemas:

- kahed prillid (et ei peaks sõbrantsilt tööpäeva hommikul laenama, tuues põhjenduseks: sina ei pea nii kaugele vaatama)

- kaks öösärki (et ei peaks pead murdma, kuidas mööda saata öö)

- kaks telefoni (et kui üks on kadunud, siis saab helistada ja otsida, kusjuures üllatus, üllatus - lauatelefon polegi seni veel  kadunud olnud)

- kaks rahakotti (juhuks, kui üks tühjaks saab)

jne

kaks...

kaks...

kaks...

...

Kadumine ja ununemine on viimasel ajal kuidagi probleemiks kujunenud. Kui nooruses võis veel öelda, et "ah, küll ma olen ikka tuulepea", siis nüüd on käes iga, kus pigem peab vaeva nägema, et ununenud asjad varjatud saaks.*

Kõik ju aeg-ajalt unustavad, aga mina otsekohese inimesena kasutan liiga tihti sõnaühendit "ei mäleta".

Tegelikult saan ma päris kenasti hakkama.

Hoolimata sellest, et pidevalt "ei mäleta", ei kasuta ma näiteks poes käies kunagi ostunimekirja. 

Kui jääb ostmata, järelikult polnudki vaja. 

Olulised asjad ei unune.

Nüüd aga otsustasin hakata üles kirjutama, eeskätt silmaringi avardamiseks, aga küllap aitab ka natuke mälu treenida. Minuga on nii, et asjad, mida läbi kirjutan, jäävad paremini meelde.

Sõnakuuleliku inimesena (käisin koolitusel, seal kuulsin) tekitasin märkmeraamatu, et olulised mõtted ja huvitavad faktid saaks üles kirjutatud. 

Läbi mõeldud. 

Tagataskusse pistetud, et mingil õigel ajahetkel välja võtta ja kasutada. 

Edasi mõelda. Lisa otsida.

 

Seda enam, et ma aeg-ajalt niigi kriban. 

Tähtsaid numbreid ja nimesid, huvitavaid mõtteid, hetkel olulisena tunduvaid pisiasju.

Bussipileti tagaküljele, leheservale, vanale kassatšekile.

Miks nüüd selline lugu siin?

Mõtlesin, et panen mõned märksõnad oma uuest märkmikust siia sahtlisse.

Et oleks ikka kaks...

Kaks märkmeraamatut sedapuhku.

Juhuks, kui üks ära kaob.

Tagataskumärkmik

1. veipimine – e-suitsu tõmbamine

2. www.walkmaxx.ee – talvesaapad, millel all libedavastased rauad

3. Põleng Antarktikas 1982, polaarjaamas 4000 m merepinnast. Dokumentaalfilm "Tulekahju paines"

4. Minu roosa madratsi mõõdud 7 X 75 X 200

5. Frida Kahlo (surn 1954) - artikkel Elukirjas (veebruar 2012)

6. Agu Takis "Härrana sündinud"

7. Meil kõigil on midagi varjata (isa Brown)

8. NAUTIMUS on märk kvaliteetsest veinivalikust

9. TeaterMuusikaKino 2006 (10)

10. chupacabra

....

* Pilvilt laenatud mõttelõng

Fotojaht: aasta leid

...

Eks ole aasta jooksul leitud üht-koma-teist, kes enam mäletab.

Aga eile õhtul käisin külas ja leidsin tagatoa diivanilt kohe kolm oma käsitööd.

Kaks patja ja ühe kootud triibulise vesti.

 

Vest on pärit aastast 1976 ja komplekti kuulusid ka pisikesed püksid...
...ja pisike poiss.

 

7-8 aastat hiljem  sai vesti omanikuks õetütar ja hetkel kuulub vest tema puhhilaadsele karulasele.

Kui nüüd pilte võrrelda, siis karul on vest tagurpidi seljas, küllap mõjus dekoltee liiga suurena.

Aga miks poisile roosa vest?
Ju mul polnud kodus piisavalt pehmet sinist lõnga...

Aastalõpu leid selline.
Koos meenutustega.

...

Fotojaht

...

Kunagi käis meil näärivana

...

Meie peres on küll alati jõulud olnud.
Aegade hämarusest.

Jõulud... jõulupuu, jõulukingid, jõulutoidud.

Jõululaulud.

Kodus ootvad kingitused, ootab jõulupuu...

(läbi lume sahiseva)

Püha öö, õnnistud öö... 

Tegelikult olime jõulude ajal ikka vanaema juures, seal olid õiged jõulud.

Millalgi hiljem tuli ka näärivana.
Siis, kui jõuluaeg läbi sai.
Kooli, lasteaeda, vanemate töö juurde.

Kingikoti ja vitsakimbuga.

Ühte nääriluuletust tean senini peast.

"Piiri-pääri, piiri-pääri..."

Kasutasin seda selgi aastal, sest spikerdada ei lubatud, mul oli Ilmar Trulli "Jõulusalmik" küll kavalalt pihku peidetud.

Nii ma siis lugesingi seda pääsukeste nääriluuletust. 

Mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas... jumalast õige jutt.

Võimalik, et lugesin seda luuletust ka pool sajandit tagasi.

Ehtsale näärivanale.

 

Ma ei saa jätta tähelepanu juhtimata:

a) sukatripid just ei paista, aga kaunis kummaline on ikka

b) noormees vasakul ka imestab... tõesti kummaline

c) näärivana krae tundub olevat ehtne karusnahk

No ja kui julgustest vaja, siis... me ei karda midagi, me ei karda midagi, me ei karda midagi...

Tänapäeval peavad lapsed leppima, et neil käib ainult jõuluvana.

...

Kolmeteistkümnes aasta

...

Sada aastat tagasi hakkas lõppema aasta 1913.

MCMXIII

1913 sündis Raimond Valgre.

1913 avati Tallinnas uus teatrimaja "Estonia".

Estonia ja Valgre.

Ühendavaid niite polegi nii raske leida.

Siin elus on kõik omavahel seotud.

Estonia.

Üks lahkumine.

15 aastat seotust "Estoniaga".

2013 oli lahkumisaasta.

Tühi koht.

 

Küünlavalgusvalss.

Viimast korda.

2013 

MMXIII

Nüüd läheb temagi.

Lõpp juba lähedal.

...

Täna 50 aastat tagasi

...

Ma olen ikka tükk vana inimest.

Mäletan hästi, kui oli saade "Täna 25 aastat tagasi".
Siis räägiti ajast ammu enne minu aega.

Nüüd ma võin ise rääkida  "Täna 50 aastat tagasi"... ja ma isegi tean, millest ma räägin.

Kuigi jah, osa ei võtnud, aga mäletan hästi, et toimus.

...
50 aastat ja ikka veel Tõraveres.


Augustis käisime külas.

...

Fotojaht: muusika

...
Muusika ...

...see on laul ...

...tants ...

...pillimäng.

...
Fotojaht
...

36 tundi ilma elektrita

...

Eile hommikul pool 6 teda enam ei olnud. 

Elektrit.

Tekitasin elamises hubase küünlavalguse, jagus seda nii tuppa, kööki, vetsu kui ka vannituppa.

 

Tegin tule pliidi alla. 

Keetsin putru.

Tundsin rõõmu, et raadio on patareidega.

Nautisin hommikut, kuulasin tormimöllu, lahendasin sudokut.

Kuni pool 8 hakkasin tööle minema.

Edasi läks juba jamaks.

Tuul tegi tuule alla, tee oli jäine, vesine ja libe.

Välisvalgustus oli ära läinud koos elektriga.

Vastu tulevad ja mööda sõitvad autod tekitasid kohakuti olemist just minu juures. Või mitte päris minu juures, sest mina pagesin kraavi, nemad püsisid teel.

13 ja reede.

Mitte ainult kodukülas, samasugune pimendamine oli ka mõisas.

Tuul oma hoogu ei taltsutanud, torm tegi hooldusmurdu mõisa pargis.
Ise kuulsin seda raksu, raginat ja põntsatust.

Hoones sees läks järjest külmemaks. Valgemaks ka, aga päevavalgust jagus ainult aknaalustele. 

Tööpäev jäi tööta, soovijad lubati tagasi koju.

Valgel ajal oli kodus suht igapäevane.

Ahi köetud, toit pliidil.

Tasapisi hakkas õues külmemaks ja vaiksemaks minema.

Mõtlesin, et lähen jagan pimedat aega lähedastega, teadagi, jagatud rõõm on kahekordne, jagatud mure poole väiksem, jagatud pimedus tüki maad heledam.

Mõni inimene on kohanemisvõimeline, mõni pere lisaks veel ettenägelik.

Kohvi keedeti priimusel, valgust andis petroollamp.
 

Pärast tõmmati pirn juhtmega lakke ja anti päris valgust ka, et lehte näeks lugeda.

...
Mingi hetk tuli leppimine.
Elektrit ei ole ja ei tule.
Vähemasti täna.
Võimalik, et ka mitte homme. Või ülehomme.
Raadio lubas, et nädalavahetuse jooksul, hiljemalt järgmise nädala alguses.

Võtsin laenutatud raamatu, sättisin küünlaid palju ja parajasse kõrgusesse.
Jojo Moyes "Mina enne sind".
Kuulasin seda järjejutuna, ja hinge jäi kripeldama... mis sai edasi.

Lugesin öösel kella kaheni.

Hommikul lugesin lõpuni.
Natukene nutsin.

Siis tuli elekter tagasi.
...

Meeleriistade arendamine

...

Päris kasulik on käsile võtta kirjutuslaua suure sahtli suurpuhastus.

Mida kõike unustatut sealt välja ei tule!

Alates paberile kritseldatud poolikutest mõtetest ja lõpetades terve paki suguvõsa puudutavate kirjade-kaartide-dokustaatidega.

Plaate, raamatuid, märkmikke, väljalõikeid.

Nii mõnigi asi tuli meelde.

Nii mõnigi asi sai selgeks.

Nüüd ma tean, milles end lähitulevikus täiendama hakkan.

Leidsin sahtlist raamatu, kuidas käejooni lugeda ja kuidas kaarte panna. 

Bridži sain ma kunagi selgeks, passjansi ka... asi see ennustamine ära õppida. Lugemisoskus olemas, neid käejooni polegi nii palju, et ei jõuaks üle lugeda.

Läbi lugeda.

Ei tea, kas kaardimoorid saavad end FIE-na tööle vormistada?

 

Igatahes tuleb kõigepealt oma meeleriistad võimalikult tundelisteks arendada. Et kõik ergud ikka erksad oleks.

Nahatundmisriistad ja kõik need teised riistad, mida kokku meeleriistadeks kutsutakse.

Leidsin raamatu ka, kus seda tarkust õpetatakse.

Inimene õpib, kuni elab.
Nüüd lähen õue tormi kuulama... kuulmisriistade abil välismaailma tajuma.
...

11.12.13

...

Selline kuupäev siis.
11.12.13

Mäng numbritega.

See oli eile.

Üks eilse päeva pilt veel.
Suure sula algus.
Üleeile õhtul tegin õue lumest puhtaks,
eile õhtul läks asi vesiseks.

 

Täna plats puhta lage, must maa või kulunud muru lumises raamis.

Praegu... praegu aga on väljas algav torm.
...

Riivamisi riivatud

...
Riiv riivas riivamisi riivatuid riisikaid.

Riiviga riivatud
riisikad riivatud.

Riivamisi riivatud.

Riiviga riivamisi riivatud
riisikad riivatud.

Riivatud riisikad
riivitud riiviga.

Riiviga riivamisi
riivitud riisikad.

...
Oeh, viimane aeg on magama minna.
Tühja neist riivavatest riividest...

Kuidas vanaema ütleski?
Mis nüüd sina, aga mina... kusjuures tegelikult mõtles ta alati pigem teistele kui endale.
Lause oli lihtsalt vastus enesehaletsusele: oh kui jube ma välja näen... või midagi ligilähedast.

...

Lihtsalt üks hommik

...
Mõni hommik lihtsalt on eriline.

Tänane hommik näiteks.

Kui ainult seda katust ees ei oleks...

 

Jätsin töökohustused unarusse ja  kõõlusin veidi aega aknast õue.
Fotokaga.

Külm oli.
Ilus oli.
...

Fotojaht: punased täpid

...

Võimaluse korral olen püüdnud päevakohaseid pilte blogisse panna, nii ka seekord.

2 x 2 võtet koduaknast.

Kes otsib, see leiab.

Naabrimehe punane puulõhkumismasin.

Ühest otsast palk sisse, teisest otsast lõhutud jupid välja.

Nii lihtne see ongi.

7. detsember

8. detsember

...

...
Veidi lähemale toodud.
Et punased laigud ikka paistaks.

7. detsember

8. detsember

Ja kus siis need täpid on?

Kes otsib, see leiab.

Vihjeks ütlen, et otsida võib esimese päeva (7.dets) punaste laikude piirkonnast... teise päeva (8.dets) fotodel.

...

Fotojaht.

...

Ladusalt libedal teel

...

Kuna libedale teele on suhtkoht lihtne sattuda, tuleks kasutusele võtta ettevaatusabinõud.

Mina olen ettevaatamatu, täna näiteks lõhkusin kaasa lemmiktassi. Minu südamest tulnud soov asendada tema vana lõhutud lemmiktass minu uue lemmiktassiga lükati viisakalt tagasi.

Ka libedale teele võin ma täiesti ettevaatamatuna astuda. Eriti hommikul, kui on nii pime, et silm libedust ei suuda tuvastada.

Kaasa tegi kingituse, mis mu hommikuse tööle tormamise turvalisemaks muudab.

Võib muidugi ka paljajalu, aga üldjuhul tõmban ikka saapale peale.

 

Tunne kohe tunduvalt tugevam.   

Enesekindlam.

Netist leidsin kasutusjuhised ka.
...

Kuidas valida jõulukinki

...

Kuna ajakirjanduses juba ilmunud, ei pea vist avaldamisõigust küsima. 

Või kui, siis artikli autorilt.
Eks ma õhtul helistan ja küsin.

Pilvi käest.

Ja et ta edasi küsiks.

 

Tegelikult olen ma seda lugu kuulnud, aga ikka oli tore lugeda.

Mul endal ajakiri kodus ei käi, eile külas olles anti vihje.

Kuna ma täpselt ei teadnud, mida ma otsima pean, siis ise ei leidnudki. 

Seda leidsin küll, et päris loetav ajakiri. 

Eesti Naine siis.

...
Pildi leidsin ka. Küll veidi varasemast ajast, vast 1960ndate algus.
Pilvi, Heino ja poisid.
...

Ümmargune sünnipäev

...

Tegelikult oli vana aasta ärasaatmine.

Või kuidas ikka nimetada sünnipäeva eelõhtut pidulaua taga, koogi ja kohvi ja džinn-toonikuga.

Kalaliste maiuspaladega.

 "Kodukootud" kalapirukaga.

Nojah, õel 7.detsembril sünnipäev.

Palju õnne :)

Pilt ikka ka.
Sünnipäevalapsest.

Ajast, mis väikeõde alles vankris oli.

...

Kevadet ja talve

...

Päeval oli täitsa kevadine: hele päike säras ja räästad tilkusid. 

Sulalund kõik kohad täis.

Lumememme-tegemise-aja magasin maha, õhtuks olid külmakraadid võimust võtnud.

Vähemasti maapinnal.

Ja hetkel ongi õues täitsa talv. Esimesed lumerookimised ja jäätõrje.

Ahjupuude ja pliidipuude ralli.

Trepp libe ja toad külmad.

Aga ilus on!

Ja päkapikud juba käivad, mina sain oma esimese jõulukingi kätte.

Hea kink on, hommikul tõmbasin lumerauad kontsa alla ja ei mingit hirmu, kus must, kus valge jää.

Tapal käisime torti toomas, pime tuli kähku kätte, palju seda talvist valget aega ikka on.

Ja nüüd on õhtu.
Talvine.
Ilus.

Ritsikas ütles, et täna 40 aastat tagasi oli õues 28 miinuskraadi.
...

Fotojaht: ümmargune ja kandiline koos

...

Tallinnas on üks jupike tänavat.

Tänav, kus ümmarguste ja nurgeliste tänavakivide vahel kandilised plaadid.

 

Kandilistel plaatidel leiame nii ümmargusi tähti kui kandilisi tähti. 

Numbreid.

Rännak kaugesse ajalukku.

Ajalugu ajast 10500 aastat enne Kristust.

 

Mõni number on ikka väga ümmargune.

 

 

Mõned tähed on ümaramad kui teised.

 

Tore, et plaadid ajas ka ette vaatavad.

500 on igatahes ümmargusem kui 55.
Või 60.
Kui nüüd ajas ainult pisut ette vaadata.
...

Fotojaht
...

Tuult ja tormi

...

Meil siin oli eile torm.

Selline päris korralik, isegi tuppa oli tunda. Kardin kiikus ja kõrvus kohises.

Et suuremat tunnet tunda, läksin trepile osa saama. 

Nagu tellimise peale... päris karm hääl, kui puu raginal murdub ja seejärel suure pauguga maha prantsatab. Kohe tare taga metsas.

Pärast käisin veel korra kuulatamas, aga siis oli ainult kohinat.

Täna valges piilusin metsa sisse, seda raginat pidi eile ikka rohkem olema, prantsatusi veelgi enam.

Täna on juba tuuletu, näis, mida ilm edasi teeb ja toob.

...