Suguvõsa noorimad kokkutulijad

...

25.07.2015 

Suguvõsa kokkutulek.

Juba neljandat korda.

Lastelastest vanim on saanud kõikidest osa võtta... 15 aastat tagasi oli ta küll ainult 4-kuune ja vankris, seega tiitliga suguseltsi n o o r i m.

Kuskil peab pilt ka olema, aga praegu ei leia.

Nüüd siis Mirt pisike tegi tutvust oma suure suguseltsiga.

Õnneks oli häid tuttavaid ka.

Lähedasemad leidis pildiltki üles. 

Kus on issi?... oi, tubli tüdruk! 

Kus emme on?

No kes siis emmet üles ei leia!

Aga õde?

Seda, et 1 aasta ja 2 kuu vanune lugeda oskab, oli muidugi tõeline üllatus ;)

...

Kuni kella viieni sai Mirt olla kokkutuleku noorim osaline... siis tuli Mia, 10 kuud vana, ja tiitel tuli üle anda.

Aga muidu... laste puudust selles suguvõsas igatahes ei ole.

Lisaks veel teismelised ja 20 + vanuses noored, nii et järgmine kord on suguselts kindlasti suuremaks paisunud.

Juba 2010. aasta kokkutulekul oli noori nii et lugedes võis segamini minna, ja ega kõik pildile ei mahtunudki. 

Mudilastest rääkimata. 

Sedapuhku olevat meid kokku 74 kohal käinud... räägivad korraldajad.

 

Terve päev tulemisi - olemisi - minemisi - tulemisi - olemisi - minemisi... vapramad jäid öösekski.

 ....

Teemasse "100 head asja".

Neljakümne esimene.

Suguvõsa kokkutulek.

...

Teine hansalinn

...

Laevareisi teises otsas ka hansalinn.

Sedakorda vana tuttav Tallinn.

Tuli siin rongi oodates tunnike parajaks teha... mis pole minu jaoks mingi probleem.

Mida vanemaks jään, seda kiiremini aeg läheb. 

Isegi ootamisaeg.

Raudteejaama läheduses on mitu mõnusolemise võimalust. 

Valisin seekord Tornide väljaku ja vaatasin üle Lillefestivali raames rajatud teemaaiad.

31 iluaeda teemadel "Lillede mäng" ja "Universaalne disain".

Vaatasin niisama, hääletusest ei teadnud midagi. 

Ega ma poleks osanudki.

Piltidest valisin ka pigem need, mis piltidena rohkem ütlevad. 

Aga ilus oli... ja aeg sai kiiresti otsa.

Mitte ainult lilleilu... 

 

Tallinn ka. 

Omanäoline ja  ilus. 

...

Juba unustatud teema mul... 100 head asja.

Neljakümnes.

Mängud lilledega.

...

Gotlandilt tagasi

...

Üks päev on ilmselgelt liiga vähe, et ühte paika tundma õppida.

Pisut tutvust teha, seda küll.

Kruiis Gotlandile, linnaekskursioon Visbys.

Koos sõbrantsiga keskkooliajast.

Mööda neid pikki torusid  liikusime laevalt "Baltic Queen" hommikul linna ja õhtul laeva tagasi.

Heitsime pilgu peale loodusele linnast väljas.

Siis tagasi linna.

Visby ajalooline linnamüür.

Lilledega ääristatud tänavad.

Sigin-sagin kesklinnas. Saab hakkama ka ilma valgusfoorita.
 

Pisut tutvumist kaubandusega.

Vaikus ja rahu kirikus.

Ja muidugi laevasõit.
Õhtusöök ja hommikusöögid.
Kauplused ja tantsusaal.

Kaunis vaade merele.

Järgmine kord tuleb minna ikka pikemaks ajaks.
Praegu tuhlan internetis ja mõtlen, mida huvitavat veel kõik vaadata oleks.
...

16.07.1915

...
Eile oli onu Alfi  100. sünniaastapäev.
1915 - 2004
Tädimees.

Tädi ja tädimees.
Olulised  inimesed minu elus.

Kuulasin laulu ja mõtlesin nende peale.

Nende pikk ja  töine elu.


59 aastat kooselu.

Alfi, sündinud 16.07.1915

Koolipoisina.

Taga, vasakult kolmas.

1920-ndatel.

...

Tõenäoliselt leeripilt.

Taga, vasakult teine.

1930-ndate algusaastad. 

... 
Sõjaväes.

Esireas, vasakult kolmas.

... 
Kahekesi koos.

... 

Ilus kodu... ikka ise.

Kõik oma kätega.

Kuldsed käed mõlemal.

Esimene auto.

 

...

Alfi 45. sünnipäev.

1960

...

Mälestades

...

Eesti vanad asjad... tuulik

...

Mäletan, olin miski teismeline, kui seenemetsas ära eksisin ja võõras kohas metsaservale jõudsin.

Tuuleveski oli see, mis märku andis, millises vales suunas välja olin tulnud.

Seda tuulikut enam ei ole, tema aeg sai läbi.

Märk tema olemasolust on siiski olemas. 

Udune foto.

Kõige varasemad teated tuuleveskitest on vanalt Liivimaalt 14.sajandi I poolelt.

Seda ütleb raamat.

Vanast tuulikust ei tea ma suurt midagi, ei algusaega, ei lõplikku kadumist.

Kuigi võiks, sest hilisemal ajal sain talle ikka nii lähemalt kui kaugemalt otsa vaadata.

Kuulda olid plaanid, et keegi teeb ja toimetab temaga... aga mingil hetkel oli ta künka otsast kadunud.

...

Õnneks on tuulikuid, millele uus võimalus antud.

Tuulikuid Saaremaal kiikasin kaugemalt...

2009

... lähimas olen isegi sisemust uudistamas käinud.

2010

 ...

Pikaajaline Päevalehe tellija

...

Olen ikka juba hulk aastaid Eesti Päevalehte tellinud. Kenasti saadetakse iga 6 kuu tagant arve kirjaga, et hea tellija ja uus pakkumine. 

Mais siis jälle, 6 kuud ja 60 eurot... 10 eurot kuus.

Võtsin mõtlemiseks aega, jätsin mõnepäevase vahe sisse, sest märkasin internetis hoopis soodsamat. Müügipakkumine kaheks kuuks, 11 eurot... 5,5 eurot kuu.

Tellisin.

Nüüd hakkab see ka läbi saama, ja juba uus pakkumine postkastis.

3 kuud ja 20 eurot. 

Tõenäoliselt tellin, soodustused mulle meeldivad.

Ja mis oluline... juba minu vanaisa oli Päewalehe lugeja... mulle võiks ikka erilised soodustused kehtida ;)

 1937

 ...

Koledad pildid

...

Ilu on vaataja silmades.

Koledus kindlasti ka.

Õppisin uue sõna... kolepilt.

Mulle meeldib pildistada.

Kui aus olla, mulle meeldib ka koledaid asju pildistada.

Hallitus näiteks... kes siis hallitust ilusaks peab.

Aga pildi peal võib ta ju päris ilus olla, või kui mitte ilus, siis põnev igatahes.

...
Täna pildistasin metsas.

Isegi ilusas kohas võib leida midagi, millest kolepilt välja tuleb.

Kellegi suvine puhkenurk... reha on tõenäoliselt sellepärast, et maasikaid kokku riisuda.

...

Selfie`d liigitaks ma ka kolepiltide sekka.

Põhjuseks ehk see, et mina ei oska.

Katsetus teemal "Mina ja koduloom"... täielik ebaõnnestumine, mina peale ei mahtunud ja koduloom näeb väga inetu välja.

...

Ja jälle alguses tagasi... miskipärast kipub see, mis söödav, eriti kiiresti koledaks minema.

Ja koledast asjast tuleb meeleolukas kolepilt ;)

Kole-kole-kole...
...

Teele, teele... teine teele

...

Nüüd on meil ka see riistapuu autos, kes räägib.

Et teine Teele ja kolmas Teele. Ja et keera vasakule ja siis ruttu uuesti vasakule.

Teele-teele. 

Kaasa ei lasknud end segada, sõitis ikka nagu heaks arvas. Tark teejuht (Carmen Tabori häälega) oli vahepeal lausa paanikas. 

Raske mõista ka, et lähevad Paidest läbi Tartu Tõraverre, aga tagasi hoopis läbi Tõrva, Viljandi ja Türi.

Aga seda me tegime.

Külaskäiguga oli nii, et külalisi sattus kogemata ja korraga kolmest kandist.

Mis ühest küljest oli tore: nägi sugulasi siit ja sealt.

Teisest küljest... kolmeks korraks jagatuna oleks külalisi kauemaks jätkunud.

Aga tore oli ikka, lõbus ka.

Teele saadeti koos lubadusega: kokkutulekul näeme.

...

Kassikeste ilus elu

...

Käisime mu lapsepõlvemaal.

Õuel oli meie auks lipp vardasse tõmmatud.

Järvel õitsesid vesiroosid.

Kaugemal ujusid luiged.

Järveäärsete puude otsas turnisid tundmatut liiki metsaasukad.

Oleks õuepeal olnud, oleks kassideks pidanud.

Aga olidki kangesti sama nägu nendega, kes maja juures oma trikke tegid.

Ju oli siis suur pesakond, et kõikjale jagus ;)

Kassikeste ilus elu.

Minu lapsepõlvemaal.

...

Lapsukesed läinud...

...

Eile saatsin ära.

Viimased.

Mina ei ole nii hea inimene, kui vanaema: tema alati nuttis, kui lapsukesed suvepuhkuselt tagasi linna läksid.

Minul on lihtsalt tühi tunne.

Eile täitsin seda tühjust metsas.

Lihtsalt käisin siin ja seal. 

Ja siis rattaga jälle edasi.

Isegi rabaserva vaatsin üle.

Korjasin seda, mis ette juhtus: pool liitrit mustikaid ja pool liitrit maasikaid, 5 murakat ja kilekoti põhja lõunajagu kukekaid.

Pärast täitsin tühjust praetud kukeseentega
Maasikamoosise saiaga.
Mustikakisselliga.

Õhtuks oli juba üsna täis tunne.

...

Haapsalust leiba tooma

...
Leiva pärast me muidugi ei läinud.
Üks sünnipäev oli.
86

Üks lahkumise aastapäev.
20

Nii me siis käisime... algul pakuti pidulauas head-paremat, pärast käisime kalmistul ja süütasime küünla.

Leib?
Leib anti külakostiks kaasa. Õpetussõnad juurde, et soojalt on kõige parem.

Oligi.

Lasin masinas soojaks, pisut võid peale, isegi lapsukesed sõid ja kiitsid.
Ja küsisid juurde.

Nüüd on leib otsas, ja kuna seda mujal ei müüda kui ainult Haapsalus, siis tulebki ruttu jälle minna.
...

Eesti vanad asjad... mustikas

...
Mustikas on raamatus juba 39. lugu.

Mina käisin täna mustikal, sain just niipalju, et üks väike mustikasupp valmis keeta.

Tegelikult on nii, et keerulisemad toidud teen ma ilma retseptiraamatuta valmis, lihtsamad aga... nagu mustikasupp... lihtsamad vaatan enne ikka üle.

Et kuidas tehakse.

Mustikasupp vist nii lihtne asi, et isegi retsepti ei leidnud.

Raamatust. 

Küll aga Nami-nami retseptikogust.

Mustikas on läbi aegade väga oluline kõhurohi olnud. 

 

Aga mitte ainult.

Rahvameditsiini uurijad on välja toonud 27 haigust, mille puhul mustikatest abi arvati olema. 

Nii ütleb raamat. 

Mina olen lapsest saati metsas marjul käinud.

See on suur mõnu. 

Metsas kolada. 

Korjamise mõnu on natuke väiksem.

Korjamine käib kolamise juurde, kuidas sa muidu kolamist põhjendad.. 

Mul on üks vana pilt ka.

Metsaskäimisest.

Vanaema on pildil 25 või 26, ema siis vastavalt 5-6 aastane.
Ja vanaisa 30.

 1934 või 1935

Kui metsa vaadata, siis võiks arvata küll, et mustikal... ainult et korve pole.

Ju nad lihtsalt niisama käisid neid seal söömas.
...
Paarkümmend + x  aastat hiljem olen mina ka juba mustikametsas.
Siin käib ikka tõsine töö.
Mustikakorjajad ka  pigem töölisklassi moodi, ja vanaema endiselt platsis!
Ja ema on vahepeal suureks kasvanud ja lapse saanud...

 1957 või 1958

...