Vanad fotod 14... lillelapsed

...
Suvi.
Lapsed.
Lilled.

Läbi aja.

 1930ndad

1940ndad

1950ndad

...

Kuulsa kirjaniku juubel

...

1977. aasta 1. jaanuari "Võitlevas Sõnas" on kohaliku parteibüroo sekretär kirjutanud: "1978. a jaanuaris möödub 100 aastat eesti kirjanduse klassiku A.H.Tammsaare sünnist. Kuulsa kirjaniku juubelit tähistatakse ulatuslikult. See seab ka meie ette suure vastutuse: olla kõigi tootmisnäitajate poolest kirjaniku nime kandja vääriline."

Artiklit ümber toksima ei hakka, kes tahab lugeda, siis siin ta on.

Sellest on nüüd möödas 41 aastat. Ju see juubel läks kenasti, kui juba aasta varem olid plaanid ja juhtimine paigas.

"Kuulsa kirjaniku juubeli tähistamise eesotsas sammub majandi parteialgorganisatsioon, kelle liikmed on eestvedajad ka NLKP XXV kongressi otsuste elluviimisel."

Oh jah, elu-elukest!

Aga aeg lendab... täna siis 140 aastat A.H.T. sünnist. 

Kirjaniku sajandal sünniaastapäeval alustati ka Tammsaare-nimelise kirjanduspreemia välja andmist. Palju väärikaid autoreid ja huvitavaid teoseid. Oleksin pidanud ühendama Eesti 100 ja Tammsaare 140 ... ja läbi (või uuesti) lugema  preemia saanud 40 raamatut.

Nüüd juba 41.

Kui nädalavahetusel kuulsin, et  selle aasta lugejapreemia omistatakse raamatule, mille autor Marek Kahro, tuli kuidagi tuttav tunne. Läksin ja otsisin riiulist hiljuti kogust laenutatud raamatu.

Marek Kahro "Viisteist naeratust".

Polnud veel lugema hakanud. 

Preemia sai tema raamat "Kuradil on lapse nägu".

Lugesin natuke sisu kokkuvõtet... külas põleng, maaidülli taha peitunud segaste suhete rägastik.

Nojah, kõik haakub kuidagi. 

Kuulasin  täna järjejuttu... ja meel läks kurvaks. Põleng, segased suhted, kaval naabrimees ja karm maailm, kus üsna raske hakkama saada.

Õndsaks saamisest rääkimata.
Mul hakkas sellest Põrgupõhja uuest Vanapaganast niii kahju :(

Tammsaare viimane romaan, kirjutatud 1939.
Katkendeid raadios loeb Jan Uuspõld.
Eks ma kuulan ikka lõpuni ära. Meeldetuletuseks.

Kahro raamatu järjekorda panen ennast ka.
Raamatukogus.

Eile võtsin kätte selle tema noorsooromaani.
Juba peaaegu pool läbi.

Blogi sirvisin ka.

Tammsaarel käisime külas mõned aastad tagasi.
Koos lapsukestega.

2015

...

Vanad fotod 13... lapsepõlvesõber

...

Pole Reinu juba nii ammu näinud.
Aastaid.
Aastakümneid tegelikult.

Sõber lapsepõlvest.

Tegelikult olid meie vanaemad sõbrannad. 

Ja sealt edasi meie ka. 

...

Kuidas karastub teras

...

Ükskord ammu-ammu, umbes-täpselt 33 aastat tagasi juhtus säherdune lugu. 

Et kuidas see mul nii kaua meeles on? 

Lihtsalt mul kohe ongi selline mälu, et erakordsed asjad püsivad kaua meeles, tähtsusetud voolavad ühest kõrvast (silmast) sisse ja teisest välja.

Juba nii kauges minevikus... st 30+ aastat tagasi, käisid lapsed lasteaias. Ühel heal päeval, kui mina ei saanud last viima minna... kusjuures, viimine oli täitsa ökonoomselt lahendatud, kolhoosi buss tegi külade vahel ringi ära, korjas emad-lapsed peale, ja algas sõit lasteaeda umbes-täpselt 33 km. Mudilased kohapeal üle antud, bussiga tagasi, kes koju, kes tööle.

Nonii, mina ei saanud minna, läks lapsuke koos isaga. Bussis oli üks sama vana lapsuke koos emaga (kusjuures, lapse ema oli meile peretuttav ja mulle nagu natuke sõbranna). Ja siis too ema suure häälega kommenteeris: "Oi, kas s i n a ka viid last lasteaeda?"

Võite arvata, mitu korda kaasa veel lasteaia-bussis koos lapsega sõitis?

Õige... ei enam kordagi.

Teine lugu, selle aasta esimestel päevadel. Lähedased tulid head uut aastat soovima. Mina istusin köögis ja lahendasin ristsõna. Kaasa, hiline tõusja, oli lõpetanud kohvitamise ja loputas kraani all  oma tassi. Võimalik, et minu oma ka veel.

No see avaldas muljet. 

Oi, kas sina pesed nõusid?

Kahju, et mul fotokat kaasas pole!

Nüüd ma tean, kuidas edaspidi oma meest karistada. 

Võite arvata, kes meil nüüd hommikuti tasse peseb?

Mina?

Vale... kaasa peseb. 

Vähemasti enda oma, aga kui rohkem juhtub olema, loputab ka need puhtaks.

Vaat mis aeg inimesega teeb!

Foto pole kuidagi eelneva teemaga seotud.

Palun ette vabandust.

...

Vanad fotod 12... suvitajad

...
Kes siis suve ei naudi!

1930ndad..

...ja 1950ndad

...

Lapsepõlve laulud

...

Olen oma laululembelisest suguvõsast kirjutanud. No et mina ei laula, aga nii ema kui vanaema olid tõelised laululinnud. Mõned onud ja onunaised  ka, onude laulud olid ikka eriti ägedad. Mu meelest lõppes üks laul Tarzani kisaga... või oli see nüüd eraldi etteaste. Kes see enam täpselt mäletab!

Minu lapsepõlves lauldi palju. 

Sünnipäevadel lauldi ja niisama lauldi. Keset päeva, tööd tehes, lauldi ka.

Vanaema auks on kirjutatud isegi tema oma laul.
Tiiu, talu perenaine.

Õieti küll uued sõnad vanadele lauludele.

Õie ja Karin kirjutasid.

Õie ja Karin

Karin on seda viis aastakümmet hiljem meenutanud.

1995. aastal. 

"See laul valmis 40ndate aastate keskel. Igatahes elasime Õiega peamiselt kahekesi Adamsoni tänaval ja käisime koolis. Lähenes emme (Tiiu-tädi) sünnipäev. Võib-olla oli see 35? Või natuke rohkem? Igatahes 1947.a. lõpetasime kooli ja selleks ajaks oli laul lauldud. 

Sünnipäev lähenes, aga meil polnud kinki. Tegime natuke kodus, siis rongis ja lõpetasime teel sünnipäevale. Küllap need viimased salmid sellepärast ongi niisugused Tiiu-stiiliga mitte eriti sobivad.  Ja see eelviimane salm b-variant tuli ka hiljem, nii väikese norimisena."

Karin-kaasautor

...

Tiiukese laulu lauldi palju, nii et kohati olid isegi minul sõnad peas. 

Ja kõik need teised laulud, mida lauldi ja mille sõnad mul ka meeles on. 

Pigem ei tule laul meelde. Edasi, sõnade meenutamine on lihtsam.

Mõned laulud sellest ajast...

Mustlaseks ma olen sündinud

Ennusta mul, mustlane

Metsik ratsu (Ballaad)

Tädi Atsi laulik... 1950ndad

Sauna taga tiigi ääres

Ants oli aus saunamees

Eideke ketrab

Laev tõstis purjed

Metsavendade laul

Kord Miki läks Piritalt merele

jne jne jne
...

Vanad fotod 11... teater

...
Elu on suurem teater kui teater ise on.

Teater 50+ aastat tagasi.

...

Vanad fotod 10... mehed

...
Mehed ajaloo segastel aegadel.

Sest kui tõde tunnistada, ajad on läbi ajaloo olnud segased.

...

Fotojaht: mulle meeldib

...

Kõigepealt pean ma ütlema, et külmad ilmad mulle ei meeldi. Külmeta ja küta. 

Küta... ja külm on ikka. 

Aga teisest küljest... sooja ilmaga pakane jäälilli aknale ei joonista. Nii et mulle palun ikka pisut pakast ka, igasse talvesse.  Jäätunud mustrid aknal mulle meeldivad.

Ikka kohe väga.

Õnneks on mõned külmad ilmad olnud.

Tagasihoidlikult pakast ja veidike jäist ilu.

16.01.2018

15.01.2018

...

Kuidas avalikkuse ees vabandada

...

See siis nüüd jätk eelmisele jutule.

Et pere on väike, aga skandaale jagub.

Solvamisi ja solvumisi.

Talvine aeg, jagub lumehelbekesi.

Piisavalt ka kaerahelbekesi. Nagu Juss kinnitas. 

Laimujuttude levitamisest ja mürgisest keelekasutamisest rääkimata.

Kui ikka inetuks kätte läheb, tuleb vabandada. 

Vabandav tekst ajas 75 aastat tagasi.

...

Vanad fotod 9... tited

...
Igal ühel oma titt.

 1926

 1949

1954

 1958

1959

...

Pere on väike, aga suur skandaal

...

Päris hirm kohe hommikuti uudiseid kuulata. Et milline järjekordne skandaal on lahvatanud. 

Kes süütu, võtku kivi. 

17.01.2018

Mõni päev on tunne, et väike Eestimaa on üks suur talumajapidamine. 

Kanakari ja juhtoinad. 

Kes kus keda kuidas nimetas.

Parem pühendun raamatutele. 

Lapsuke helistas, et ega temal raamat äkki meile ei jäänud. 

Kui vana aasta sees käis. 

Sattusin siis sorteerimisega hoogu, õiget küll ei leidnud, aga viskasin enda jaoks kolm raamatut kirjutuslauale.

Et pärast lehitsen.

Pärast... sattusin fb-s lugema postitust. Kuidas leida päeva mõte.

- Haara kätte esimene ettejuhtuv raamat
- Ava lk 17
- Leia 3.lause... ja jaga seda ka teistega

Päev oma kulgemises on juba rohkem kui poole peal, aga ok, võiksin selle lause siis välja võtta. 

Et päev saaks mõtestatud.

Pealmine raamat mu kirjutuslaual oli G.Dunkel "Inimtüübid" (1936)

Lk 17 kolmas lause:

"Parimaid selle tüübi esindajaid (töötüüp... teaduseuurija) - Pasteaur tunnistab avameelselt, et kõik see, mida tema on suutnud pakkuda teadusele, on nõudnud temalt väsimatut tööd ja püsivust ja et äärmise pingutuseta ei suudaks ta luua üldse midagi väärtuslikku." 

Teadust ma ei tee, järelikult pean ikka kodumajandusele pühenduma.

Lähen tassin homsed ahjupuud sisse. Enne kui pimedaks läheb.

Aga mõte on ju ilus. 

Luua midagi väärtuslikku.

Ma pean selle üle mõtlema.

...

Vanad fotod 8 ... nii mõnna

...
Ikka täiega mõnus!

Nii umbes 80 aastat tagasi... ehk rohkemgi

1954

...

Vanad fotod 7... head isu!

...
Söömine.
1920ndad ja 1930ndad.

...