Fotojaht: paar

...
Paar on paar.

Kahekesi.

 ...
Fotojaht
...

Usu endasse

...

Mina küll usun endasse. Et kui tahan, siis teen ära.

Mul on hea meel, et ma liiga palju ei taha, kes seda kõike siis ära jõuaks teha :)

Viimasel ajal muutus seljavalu tüütavaks. Mitte et see mul elada poleks lasknud, aga nimmepiirkonna lülilisid sain ükshaaval üle lugeda ilma näppugi ligi panemata. Lülivahed kipitasid, kihelesid, närisid mind ja minu heaolu.

Tablettidest üritan hoiduda, sest 

- pidevalt unustan võtmata

- minu organismis mõjuvad nad nagu narkootikumid, kui enam ei võta, tuleb valu tagasi + võõrutusnähud

Kuna sain aru, et mingid sirutused või painutused mõjusid mõnusalt (oleks nagu saanud sügada neid kipitavaid punkte), hakkasin netist otsima, kuidas õigesti sirutada ja painutada.

Kõigepealt kuulasin ära loengu.

Siis otsisin midagi, mis mõjuks venitamisena.

Edasi midagi seljalihaste tugevdamiseks.

Siis natuke venitamist ja tugevdamist veel ja veel.

Kuna ma olen selline kergeusklik, siis uskusin seda ka, et on kasu.

Ausõna, ongi. 

Kolm nädalat, ilma igasuguse ülepingutuseta. Paar-kolm korda päevas, 2-3 min korraga.

Hommikul, kui vähegi jõuab. Õhtul arvuti tagant ära, paariks minutiks. Mõnikord rohkem kui ühe korra.

Ja kui jalapeal pole magama jäänud, siis õhtul ka veel.

Ma ei saa öelda, et selg korras on, aga lülisid enam ei loe ja kipitustunne on ka kadunud. 

Täna kuulasin veel tarka juttu, juurde keerulisemad harjutused, aga ma pole kindel, kas katsetan. Pigem lähen oma harjutuste lehele ja vaatan sealt midagi veel lisaks.

Midagi sellist, millega liiga palju ei pea pingutama... 

...

Vanaema õudusunenägu

...

Lapsukesed toodi hoida. 

Õhtul pidime nad tagasi transportima, poisinaasklil oli veel sünnipäev. 

Päev kulges kui üks pidu ja pillerkaar, sebimine ja sahkerdamine kõikse aeg.

Ja siis ma äkki avastan, et kell on kümme läbi, aga lapsed alles koju viimata. Plix toimetab kuskil õues, poiss ripub poolest kerest üle diivani serva ja nohiseb juba magada. 

Järgmine hetk tuleb tunne, kas ma neile üldse süüa olen andnud, pikk päev seljataga. 

Küsin kaasa käest, tema küll ei suutnud meenutada.

Vähemasti mitte seda, et tema ise oleks süüa saanud.

Paanikas mina, üritan emmele-issile helistada, ehk tohivad lapsed ööseks meile jääda, 100 vabandavat põhjust meeles mõlkumas. 

Siis äkki, minu muidu nii sõnakuulelik telefon ei allu enam mulle. Viimased sissetulnud ja väljaläinud kõnede numbrid meenutavad rohkem jaapani keelt kui araabia numbreid. 

 Nojah, ma tean küll, kelle käes telefon päev otsa mängida oli...

Ma ärkasin selle peale üles, et üks lastest (kumb?) teeb kisa, kui üritan talle mingit jogurtitopsis olevat ollust sisse toppida.

 

...

Kuidas pildistada põtra...

...

Väga sisukas päev oli.

Konverents keskkonnaharidusest. 

Loengud.

Töötoad.

Huvitavad inimesed.

"Ühe pildi lugu", Ingmar Muusikus.

Pilte oli rohkem kui üks, aga tegemislugu oli seotud põtrade pulmapeopäeva ja sellele järgneva hommikuga. 

Pulma teine päev :)

Lugu ise oli värvikas.

..

Töötoad ka.

Üllatav ülepildistamine.

Igasuguseid erinevaid võtteid. 

Seesama "Pintsliga tõmmatud Eesti" , omamoodi ülepildistamine.

Tegelikult ma eile juba natuke guugeldasin, et päris tuhm ei oleks.

Leidsin, et oleme lektoriga sattunud ühte projekti, kus ühte paika terve aasta jooksul pildistasime. 

12 pilti kokku.

Ülepildistamine.

Igasuguseid võimalusi on.

Kuidas teha ja miks teha.

Pilt, mille pildistamiseks kulus 2 aastat, autor  

Michael Wesely

...

Teine töötuba oli mul veel.

Paberi seitse elu.

Sain teada, et Tartus on isegi Paberimuuseum.

Igavesti põnev koht.

Natuke katsetasime ka ise voltimist, rohkem imetlesime seda, mida põnevat laias maailmas paberi ja voltimisega saavutatud on.

...

Aga muidu on kena tali, nii hommikul vara, kui kodunt läksin...

samamoodi siis, kui tagasi kodu poole liikuma hakkasin.

...

Fotojaht: külm hommik

...

Ma olen seda külma ja talve piisavalt pildistanud, nüüd võiks kevad tulla.

Olemasolev külmarekord sobib ka, külmataat ei pea pingutama. 

19. jaanuar, laupäev.

 Köögi aknal näitas 24 kraadi, uksetagune ulatus 25ni.

...

Loomulikult uued jäised pildid.

Kunstnik Külm kujundas.

Külmamäed.

 Jõed ja järved.

 

Külmasammas.

Loomi ta jah, ei maali :)

Vähemasti akna peale.

Aga ühe meisterdas valmis küll.

Katustele kõndima.

....
Fotojaht
...

Paanika, paanika

...

...

Raadiot ei maksa kuulata. Ei päästa see, et pilti pole. 

Hääl on.

Ma mõtlen pildi ise juurde.

Õhtused liiklusteated.

Täna toimus liiklusõnnetus Harjumaal.

Minu esimene paanikanupp hakkas hõõguma - ühed mu noored elavad Harjumaal.

Peningi ja-mis-iganes teel.

Teine paanikanupp - see vist see tee, mis meie poole suundub.

Auto oli Mazda.

Kolmas paanikanupp. Ongi ju Mazda.

Roolis mees 31 aastat vana.

No ma ei tea, 31 veel saanud ei ole, aga saab küll. Selle aasta sees.

Juba süttiski järgmine tuli..

Ja siis ma helistasin.

Selgus, et kõik ok, sõidab parasjagu hoopis bussis.

Paanikaks pole põhjust, tuled surnuks. Elekter maksab.

Lobisesime oma 10 minutit.

Siis kõne katkes.

Helistasin tagasi - telefon on välja lülitatud.

Esimene paanikanupp hakkas hõõguma...

Homme helistan.

Teadagi, kuhu.

Panen numbri kinni.

...

Fotojaht: valge varjundid

...

Mul jälle kunstnik Külm külas.

Jäälilled maalis aknale.

Vastu valgust pildistasin, ja nii nad noppisid värvivarjundid endale külge.

Vastu päikest.

Vastu lund ja vastu metsa.

Vastu taevast.

Muidu olid ikka ilusad valged kõik.

...
Fotojaht
...

Vikipeedias... täna, 13ndal

...

Mina olen muidugi viimane, kes vigu märkab, otsimisest rääkimata.

Aga 13. jaanuar oli Vilniuses üks verine päev, raadio hõikas maha ja mina otsustasin, et meenutan. 

22 aastat tagasi, ma olin ikka juba vana inimene, kui see kõik toimus, võiks teada. 

Ärgake, Baltimaad

Seda sai koos lauldud juba 80ndate aastate lõpus, kõlas kui Baltikumi hümn.

Lauldi, pisar silmas.

Seepärast ehk ongi paigutatud Vilniuse Verine pühapäev Vikipeediasse Eesti sündmuste alla.

Ma isegi lepiks sellega, aga klõps lingile Verine pühapäev viib mind hoopis 1905. aasta Talvepalee lähistele.

Õnneks on Vilniuse teletorni kaitsmine mahtunud ka oluliste ülemaailmsete sündmuste sekka. 

Ööl vastu 13. jaanuari ründasid dessantväelased ja eriüksus Alfa relvastamata rahvamassi. 

Surma sai 14 inimest, vigastada ligi 1000.

Sündmusi kajastab 12 aasta tagune telesaade.

Mitte ainult Vilniuses, ka Riias ja Tallinnas olid ärevad ajad.

Jaanuar 1991.

Riias  tõi siseministeeriumi ründamine kaasa viis ohvrit. 

Kui me suvel Riias käisime, siis räägiti. Tuletati meelde.

Tulistamine toimus siseministeeriumi hoone juures ja kogu Riia vanalinnas. 

Selle käigus hukkusid miilitsad Vladimir Gomonovitš ja Sergei Kononenko, kooliõpilane Edijs Riekstiņš ja filmioperaator Andris Slapiņš ning surmavalt sai haavata operaator Gvido Zvaigzne. Vigastada sai umbes kümme siseministeeriumi töötajat. (Delfi)

Hoiatusena on Riia vanalinna hoonete seintel jäljed tulistamisest tänaseni. Et ei unustaks.

 
Tallinn pääses napilt veresaunast.
...

Mida räägib horoskoop

...

Minule horoskoobid sobivad.

Tuleb muidugi tunnistada, et ega ma neid eriti tihti ei loe.

Ja kui loen, unustan kohe ära.

Aga igal juhul, kui loen, siis meeldivad.

Eile õhtul näiteks.

Hilisõhtul, peale laupäevast kohustuslikku kriminulli (Midsomer mõrvad, ja see uus Barnaby on igati tasemel), otsaga juba uues päevas, voodis uneootel, lugesin värsket Laupäevalehte.

Ju olin pikemate juttude jaoks liiga unine, nii et siis horoskoop.

Käes on "aeg-maha" nädalavahetus. Nii laupäev kui ka pühapäev soosivad rahulikku omaette olemist, meditatiivset hingeseisundit. Puhka end kindlasti korralikult välja, söö vähem, see-eest korralikku eestimaist toitu. Kui pead palju suhtlema, väsid kergesti.

Kogu mu laupäev sobis täiega.

Aeg sai maha võetud.

Ma puhkasin ennast välja, kell oli ikka päris palju, kui ärkasin. 

Ülejäänud päeva tegin seda, mida just hetke hingeseisund soovis.

Pildistasin külmalilli aknal, puudevedu lähiümbruses ja loojuvat päikest.

 Skaneerisin mõned vanad fotod arvutisse. 

 

Tegelesin veidi piltide töötlemisega.

Otsisin internetist ühe Kuldvillaku koostamiseks küsimusi.

Ma ei söönud liiga palju (nagu sagedasti juhtub), ja kui sõin, siis ehtsat ja eestimaist.

Kaerahelbeid keefiriga.

Hapukapsasuppi.

Ahjus küpsetatud punapeeti.

Isegi magustoit oli selline kohalik. Saiavorm pohlakeedise ja toorjuustuga.

Ma ei suhelnud, hommikul ainult helistasin isale.

Mediteerida (mis see veel on?) ma ei oska, aga ma tegin paar seljalihastele olulist harjutust ja see võis küll välja näha kui mediteerimine, misiganes see siis on.

Nüüd ma ei teagi, kas horoskoobid tehakse selle järgi, kuidas tuleb elada, või kajastavad nad seda, kuidas asi tegelikkuses välja näeb. Ma ei olnud ju hommikul seda kõike lugenud. Aga nüüd, kui on nädalavahetuse teine päev ja peaks jatkuma mu "aeg-maha" nädalavahetus, kas pean end nüüd teadlikult neisse raamidesse sättima?

Või hakkan ikka lõpuks tegutsema.

...

Fotojaht: pikkuse järjekorras

...

Kui nüüd meenutada, siis kunagi olin ma päris süsteemne.

Ajal, mil lapsed alles tited olid ja igal õhtul terve hunnik sipupükse tuli pesta ja lappe keeta (olid ajad!), meeldis mul neid kuivama riputada. 

Kõigepalt sinised ja siis rohelised ja siis kollased püksid. 

Ja siis lapid. 

Lapid olid ka kollased, sest meie vesi lihtsalt keetis nad selliseks. Oleks ehk pidanud valgendama, aga see ei tundunud oluline, seda enam, et kui ükskord õnnestus miskit peenikest välismaist laste-pesupulbrit hankida, läks poja üleni täpiliseks. 

Nii et kõik oli ehe ja naturaalne, heal juhul värskeõhulõhnaline, halval juhul kuivas köögis ja lehkas pesuseebi järele.

Kahjuks pole mul selle aja pesu täis nöörist ühtegi pilti.

...

Isegi ühtegi mõtet ei tulnud, et ma miskit rivi, rida või järjekorda oleks pildistanud, ammugi siis, et pikkuse järjekorras.

Aga asi see siis tekitada. 

Hommikul pühkisin ja kühveldasin lund.

 

 Pärast kuivatasin kindaid.

 

Ja ongi õhtu käes.

Palju seda talvist päeva ikka on ;)
...
Fotojaht
...

C + M + B

...

Täna on kolmekuningapäev.

Kolm kuningat on need kolm Idamaa tarka, kes Kristuse leidsid.

Taevatäht juhatas neile teed.

Kolm kuningat.
Balthasar, Caspar ja Melchior.

Neil olid kingitused kaasas.

Vanim, Melchior, kingib kulda – võimu, rikkuse ja igaviku sümbolit. 

Keskealine Balthasar annab lapsele Jumala läheduse ja inimkonna võrdumina viirukit. 

Tumedanahaline Caspar toob kingiks mürri – harduse ja kannatuse sümbolit. 

 

...

Täna oli ka märk taevas.

Vikerkaarevärviline, aga kaar ei olnud.

Oli sammas.

Märk märkamiseks.

Mina tegin pilti, aga autoaknast ja sõidu ajal.
Värvid jäid tabamata.
Vikerkaarevärvid.
...

Fotojaht: hetketabamus

...

Alustasin selle postituse kirjutamist ja piltide otsimist juba eelmise fotojahi tarbeks (vaba teema), aga jäin ajahätta. Kuidagi raske oli igas kuus seda kõige olulisemat võtet leida.

Ega ma nüüdki oma valikuga rahul ole, aga heameelt teeb see, et võtsin ette poolik töö lõpetada, ja veel, et õnnestus nii kenasti uude teemasse sobitada :)

Hetketabamus 

11 hetke eelmisest aastast + mahapildistatud võte 90 aasta tagusest jõulupeost.

...

Jaanuar
Isa vahetas korterit, käisime abiks kolimisel.

...

Veebruaris oli mul külas kunstnik Külm.
Mul on terve kaustatäis tema loomingut.

 ...

Märtsis sündis üks uus ilmakodanik.
8. märtsil

Väike sõber sai endale vennakese.
Juba 15 päeva vana...sellel pildil siis.

 ...

Aprill.
Mere ääres.

 ...

Mais oli viimane linnulaulukoolitus.

Kuidas see luigelaul nüüd kõlas...

 

 ...

Jaanipäev.

Vihmane.

Vaatasime läbi akna.

...

 

Juuli.

Suvi ja lapsed.
Siia peaks küll pilte rohkem panema, aga seekord valisin 2 maasikalist.

...

August.

Reisimine.

Augusti algul Rootsis, ja kohe seejärel Lätimaa.

Lätimaa mõisad.

...

September.

Algas uus kooliaasta.

Väike sõber vahetas kooli.

Huvitav, mitu aastat nad veel vastu peavad, need väikekoolid.

Mina hääletan kahe käega nende poolt.

...

Oktoober.

Käisime Saaremaal.

Omamoodi hüvastijätt.

...

November.

Hingedeaeg.

...

Detsember.

Tuisud. Lumi ja jõulud. 

Selle pildi jõulud on aastast 1932.

Seal on minu vanaema ja vanaisa.

Minu ema.

Itti-tädi.

Ja minu kell, mis aastavahetusel põrutas 12 kõlavat pauku.

Nii juba üle 80 aasta.

Head uut aastat!
...

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

...

Sorteerisin oma pilte ja leidsin selle.

Olen pildistanud 1928. aasta ajakirja "Romaan"

Wabadussõja kangelaste mälestusehis Tallinna garnisoni kalmistul.

Monument hävitati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1950. aastal ja alles 62 aastat hiljem sai see taastatud.

Foto ja tekst

 ...
3. jaanuar on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.
Lipupäev.

Meenutame siis.
3. jaanuaril kell 10.30
Just sel päeval ja sel hetkel 1920. aastal algas Eesti ja Venemaa vahel vaherahu.

Võib vaid ette kujutada, kui suur oli sõjameeste rõõm, kui neile anti teada, et 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikivad Vabadussõja rinnetel relvad – kehtima hakkab vaherahu. 

Eesti vabaduse eest langes, suri haavadesse või haigustesse 6127 sõjaväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks. Eesti vabaduse eest hukkus arvukalt meie appi rutanud välismaa vabatahtlikke, sakslasi ja venelasi – kõigil neil on Eesti ajaloos oma koht.

(Mart Laari ajaveeb)

...

 Üliõpilased, detsember 1918.
Soomusrong nr 1 sõdurid.

...
Nii et homme siis.
10.30
Mälestagem neid, kes võitlesid Vabadussõjas.
...

Ukraadino, ukraadino

...

Kuriteopaigalt tabatud kahtlusalune

...

Kuhu on kadunud mu t'hed ja k[sim'rk_

V'he sellest, et ei saa kirjutada, enam ei saa ka k[sida >* ja n'gusid teha ega sulgusid ]igesti panna.

>* *mossitus(

>( r]]m

Ei saa enam kirjutada

s]ber

t]bras

k''ne

k[[ned

v'hemasti oma ekraanil n'en ma vaid mingeid kriipsukesi ja kastikesi.

Kusjuures word toimib tavap'raselt.

...

tõlge

Kuhu on kadunud mu tähed ja küsimärk?

Vähe sellest, et ei saa kirjutada, enam ei saa ka küsida ega nägusid teha ega sulgusid õigesti panna.

:(    (mossitus)

:)    (rõõm)

Ei saa enam kirjutada

Sõber

Tõbras

Kääne

Küüned

...

Head uut aastat k]igile >( !!!!

...