Igaks juhuks

 ...

Ma ei olnud kindel, kas ärkan ja viitsin hommikul vara* hakata bussiga kohalikku pealinna minema, aga igaks juhuks panin kella helisema... millest oli ilmselgelt kasu, sest vahepeal, öise vetsus käimise järel, lugesin tund või paar raamatut, enne kui uuesti sügavalt magama jäin. Kui kell helises, siis mina, koolis kommunistlikku haridust** saanud laps ja endine pioneer, kargasin kohe voodist välja ja võtsin valveseisangu. No ma loen seda Ivanovi "Sööklaplokki" ja värskelt meeles, öösel alles oli käes. 

Bussis purjetasin uhkes üksinduses peaaegu Paideni välja. Mõtle, kui kurb oleks bussijuht olnud, kui mind ka poleks olnud! Aga sellest hoolimata hoidsin madalat profiili, igaks juhuks. Olen näinud, et mõnikord on ta päris kuri. Kui ma näiteks oma teeotsas maha tahan minna. Aga ühel hetkel kaotasin enesekontrolli ja küsisin, kas veel varem hommikul, kui ta kella 6 paiku vastassuunas sõitis, ka buss tühi oli. 

Ülejäänud tee me jutustasime igasugustel teemadel. Seda ma ei ütle, millistel. Igaks juhuks! Äkki ta loeb mu blogi?!

Vihmakeebi võtsin igaks juhuks kaasa, sest mine sa seda isahane tea***, äkki hakkab sadama, kuigi Norra ilmateade lubas kuiva ilma. Tegelikult ma keepi ei vajanud rohkem kui korraks pargipingil istumise alla panemiseks, sest mingil hetkel, kui üritusel**** olin, oli ikka sahmaka vihma teinud, hoolimata minu suurest austusest norrakate vastu. 

Sellest, mis suure vee ja kõva pauguga kohe, kui koju jõudsin, toimuma hakkas, parem ei räägi. Ütlen ainult, et kaasa vaatas tükk aega olümpiamänge tühjalt ekraanilt. Mingi kiri seal küll oli, aga ma ei läinud nii ligi, et oleks näinud lugeda.

Kohalikus pealinnas sain nende kuue kohal oldud tunniga mitu olulist asja tehtud, aga päris mitu jäi veel tegemata. Mul täpsed nimekirjad alles koostamisel. 

Igaks juhuks läksin hommikul peale kohviku külastamist kõigepealt hambaarsti ukse taha. Et tean küll, et järjekord sügavas sügises, aga ehk millalgi üks vaba aeg pakkuda on. Sain pool tundi oodata ja oligi paarkümmend minutit vaba aega ja minu mure murtud!

Aga need tegemata asjad... küllap nende aeg ka tuleb. Ma igaks juhuks panin juba aja märkmikku kirja... või no mis märkmikku, ma tegin pildi. 

Ilmselgelt olen ma ka sinna oodatud. 

Ja küllap siis muudekski tegemisteks aega jääb.

Nii palju siis tänasest päevast. Igaks juhuks rohkem ei jutusta, muidu mõni arvab, et ma vähe selline imelik olen ;)

...

*Vanasti läks 8 paiku, nüüd pool tundi varem.

**Ma tegin kuskil koolis veel 1990. aastal partei ajaloo eksamit, 

***Nii ütles (või kahtles) vanaema mõnikord... et mine sa seda isahane tea!

****Wittensteini Tegevusmuuseumis oli Järvamaa muuseumi 119. sünnipäeva tähistamine. Pluss kaks uut näitust. 

...

Täna räägin ma meestest

 ...

Igasugustest meestest räägin, noortest ja vanadest. Süüdi selles on kaks kogukondlikku üritust, teineteise järel eelmisel nädalavahetusel.

Naaberküla külaplatsil oli endiste ja praeguste külaelanike koosolemise päev. Külalisi käis teisigi ja kokku tuldi kaugemaltki.  Tehti teatrit, tõmmati lõõtsa, söödi suppi, ja kes jutusoonele sattus, see jutustas.

Mulle juhtus lähedusse sümpaatne härrasmees, aga võõravõitu. Ses mõttes, et teda nagu ei mäleta, kuigi tunnen seda küla rohkem kui 50 aastat ja ligi 20 sellest elasin kohapeal.

Mul isegi pilt sellest majast kus elasin... pilt ligi 50 aastase vahega.

Täpsemalt: pilt katusest. #refotograafia

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. 

Ikka meestest ju.

Kuna üksi läksin, ja kaua sa ikka omaette konutad, nii siis küsisingi kõige käepärasemalt mehelt, kuidas tema külaga seotud on. Nime sain hiljem teada, aga kuna vestlusring oli vahepeal laienenud, siis härra vanuse ütles üks kaaslane kohe ära. 

85. 

Ise ta ütles, et käib veel poole kohaga tööl, niisama kodus istumine muutub tüütuks. Aga seotus külaga - oli käinud kohalikus koolis ja elanud mingid aastad Tagatõnul. See tekitas kohe huvi, Tagatõnu oli mu lapsepõlve muinasmaa läheduses olnud talukoht. Tõsi, minu mäletamise ajast seal enam hooneid ei olnud, olid mõned müürid, õunapuuaed ja üks vägev puu, kus olid jäljed lastele (või laste) ehitatud lavatsist.  

Mitte küll enam siis, kui oma rattaretkel aastal 2008 koha üles otsisin ja pildi tegin. 

Aga kodukoha ajalukku on minu teadmistes nüüd üks päris uus fakt ja mitu vahvat lugu juurde kirjutatud.

Härra mäletas hästi minu vanavanemate kodutalu ja järve seal põllu servas. Isegi vanas majas elanud peret mäletas, olid temaealised poisid, kellega läbi käis.

Võimalik, et nende poistega ta läbi käiski.

Ma ei märganud küsida, kui palju ta uue maja elanikke teadis või tundis. Enn, mu onu (pildil vasakult teine), on ka sündinud 1939. aastal. Kusjuures, tolle võõra härra (sünd 1939) nimi oli ka Enn. Seda sain hiljem teada... osalejate nimed olid raamatusse kirja pandud. 

Kui raamatutest rääkida... see tuletab mulle meelde seda teist üritust - toimus vaid päev hiljem -  ja üht noort meest, kes seal esines. Kuna teema oli üleval - fotoalbumid - siis tema kinnitas tõemeeli, et polegi ammu ühtegi lehitsenud. Täpsemalt ütles ta: polegi ühtki pildiraamatut ammu lehitsenud. See kõlas väga nunnult. Noored vist ei teagi, et sellised asjad nagu fotoalbumid olemas on. Või et neid fotoalbumiteks kutsutakse... vähemasti kunagi kutsuti. Nüüd on tõesti pigem pildiraamatud, see on ahvatlev, aga ma pole sellega tegelenud. Kardan, et ma ei saa selle kokku panemise ja tellimisega hakkamagi.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Lähen tagasi oma onu Ennu juurde. Tal oli täna juubel, 85. Mõtlesin täna tema peale, kohe mitu korda mõtlesin. Kaardi saatsin nädal tagasi Järve Selverist, see on küll teine lugu ja teinekord ehk räägin ka. Praegu niipalju, et postkasti otsimine/leidmine oli paras väljakutse. Varsti ei tea noored inimesed ka seda, mis asi see postkast on. Ja ka seda ei saa neile pahaks panna!

Kui nüüd veel meestest rääkida, siis vahelduseks räägiks noortest mehehakatistest. 

Internetist laenatud lause: "Lõõtsanoobid on järjekordne kvaliteettoode Karksi-Nuia Muusikakooli nimelisest pärimusmuusikaansamblite vabrikust."

Ega ma paremini ei oska öelda. Igatahes vägeva kontserdi andsid. See siis see teine üritus mõned päevad tagasi. Käisin ühes kaugemas külas võõra kogukonna korraldatud kokkutulekul.

Seal ma neist lõõtsanoobikutest kuulsin, neist kuulsin ja neid kuulsin.

Ostsin poiste plaadi, sain 5 autogrammi... ja ei saanud jätta kasutamata võimalust esitada küsimus. Et kes teist kohaliku ansamblimehe lapselaps on. Nimelt anti lavalt selline vihje, aga too kohalik on ka omamoodi tuttav, ja jälle aeg aastakümneid tagasi. Kaasa ea- ja kursusekaaslane, pillimees juba pool sajandit. Nende ansambel esines ka, selline läbi päeva üritus oli, sõnas ja muusikas. 

Isegi üks riigikogu liige oli külalisena kohal, aga sõnavõtjaid mehi oli teisigi. 

Neid ma vaatasin kaugemalt, ligi neile ei tikkunud ja kõnelema ei kippunud ;)

---

Jäätmemajandus

 ...

Kõik need pakendid, mis köögikapile toetuvas suvalises paberkotis ootel, on igapäevaselt jalus. Aga see-eest hästi käepäraselt ;)

Olen need millalgi, ehk mõni nädal tagasi, ajaarvamine on sassis, igatahes olen need mustanditesse üles kirjutanud. 

Kott täis, tuleb see sorteerida.

2 pakendit "Vytautas" mineraalvett
3 karpi salatit (rosolje, lihasalat, sünnipäeva salat)
1 tomatite karp
Karl Friedrich hele õlu... purk
Suur karp... Napoleoni kook
4 klaaspurki (maasikamoos, majonees, Suvesupp, veel üks külmsupp)
1 pakk piima
1 pakk keefiri
1 pakk petti 
1 pakk ploomimahla
1 vedel seep
1 karp kodujuustu
1 pudel Törley non-alckoholic
Plekist põdralihakarp
1 pakk juustu

Pisikesed pakendid - sarvekesed, pannkoogijahu, Serla majapidamispaber, poest tulnud väiksed kilekotid, suhkur, sidrunhape, kohvipakk 

Klaas läheb kilest poekotti, tagastatav taara samuti, aga teise. Selle viin poodi ära... kui millalgi meelde tuleb. Praegu on verandas, kui täis saab, liigub edasi, kuuri alla. Karl Friedrich on vist õllene olnud, igatahes on pakenditel selline veidi magus lõhn. 

Esimese, kus tagastamatu klaas, saab viia kilomeetri kaugusele konteinerisse, või siis kuskile poeteeäärsesse, kui meelde tuleb. Aga võib vabalt ka kuuri all vedeleda ja kaalu koguda, et siis korraga kunagi ja kuhugi. 

See on päris räige kolin, kui pudelid ja purgid konteinerisse kukuvad. Mõnikord on purunemise klirinat.

...

Muu pakend läheb samuti köögist järgmisesse hoiukohta.  

Järgmine hoiukoht, aga juba tunduvalt suurem, asub verandas. Suur läbipaistvast kilest kott. Mitte see, mida firma jagab, viimane kord ta lihtsalt kotti ei jätnud, ma ostsin ise poest ühe rulli. Kotid väiksemad, see sobib mulle, sest kui veranda kott täis saab, viin selle kuuri alla. Kaks kotitäit seal juba on... no nüüdseks juba neli.

...

Ilmselgelt on mul liiga palju ootel pakendeid, muust pahnast rääkimata.

Mingi suvaline leping saadeti tutvumiseks, seal on info, et pakendeid viiakse ära iga 12 nädala järel. Kui meil veel lähedases teeotsas konteiner oli, viisin ma korra nädalas oma pakendid sinna. See polnudki niiväga ammu, pool aastat või vähemgi tagasi. Aga uue süsteemiga äravedu on nüüd individuaalne ja läbinähtav, samas naabritega ühes rütmis, pole tahtnud ka muuta.

Hiljuti toodi teeotsa hoopis papi ja paberi jaoks konteiner. Ma pole veel nii kaugele jõudnud, et vanad ajalehed ära viia, papist pakenditest rääkimata. Need on ka kuuri all. 

Ootavad oma aega. 

Olmeprügi leping sai kunagi igakuiseks tehtud. Ega ma patust puhas pole, praeguses esmases kogumiskohas kööginurgas on jäätise paber ja paar heeringakarpi Eesti Pagari kilekotis, köögipaber sees, et õli voolama ei hakkaks. Võimalik, et peaks ära pesema ja pakenditesse üle kolima, aga mul on täiega siiber. Mõnikord nopin miskit välja, kui kuskil pinnal vedeleb ja ilus välja näeb, enamasti siiski lennutan koos musta kilekotiga oma isiklikku rohelisse konteinerisse. 

Loodan väga, et äravedajad sorteerima ja pildistama ei hakka. 

Ma ise pildistasin küll, aga ainult konteinerit. Või tegelikult pildistasin värve: nii võimas päikeseloojang oli, et isegi mu kodune jäätmemajandus paistab hoopis paremas valguses ;) 

...

Mitu jalga?

 ...

Pole just tavaline, et lamaskledes ja raamatut lugedes tunned, et kuskil rinnapiirkonnas keegi kõnnib. Eriti tavapäratu aga, kui silm fikseerib, et kõndima on hakanud üks su paljudest imepisikestest sünnimärkidest. Igatahes kahtlus tekkis, ja kindlas usus, et seda, mis liigub, peaks olema võimalik kinni püüda... õnnestuski! Viisin laua peale, võtsin fotoka ja suumisin. 

Nonii, täitsa jalgadega elusolend, 

#päevapilt... Mitu jalga?

17.07.2024

Pikka pidu ei korraldanud, pilt tehtud, jalad üle loetud, ämblikulaadne (pärisnimega PUUK) võõrale territooriumile tungimises süüdi mõistetud, kohtuotsus täide viidud.

Kogu lugu.

Või siis mitte.

Ma eile õhtul ka, lugesin jalgu ja pildistasin tuppa tunginud välisvaenlast, aga kohtuprotsess jäi pidamata ja süüdlane vabadusse. Kui ta nüüd näiteks malaariat peaks levitama, on muidugi jama majas... Aga tundus olevat puudega ja ohutu. 

#päevapilt... Mitu jalga?

16.07.2024

Lõpuks üks kuuejalgne. 

Kui juba mitmekesisusest rääkima hakkasin.

Ja tundmatu neljajalgne putukaid jahtimas!

...

Summer party

... 

Kõik need hilised õhtud, tasub vaid nina välja pista, oled kohe keset peomöllu.

Ritsikad ja rohutirtsud, võta nüüd kinni, kumma hääled need valjemad ja kummal malbemad, ühendkoor on igal juhul muljetavaldav. 

Aga mitte ainult, eile oli välisvalgustus ka taevasel tasemel, kuula, vaata ja naudi! 

13.07.2024

#päevapilt 66... välisvalgustus

Muidugi tuli mulle meelde* LT ja tema oskus varjatuidki mõtteid riimidesse ja ridadesse panna ;) 

 

Lehekuust on küll vahepeal heinakuu saanud, muidu ikka, nagu ikka....

Õrn nightingale, kus tõttad sa

sel lahkel lehekuul?

Kas mõisa aias hõisata

on enne õhtut cool?

Kas laulad veel: too piits, too piits?

Või tõlgiks palud parti?

Go, lazy girl, to beach, to beach!

Seal ruulib summer party!

(Leelo Tungal)

...

*tuli meelde, et mul on üks luuletus hoiul blogi mustandites.

...

Kolm ämbrit ja kolm päevapilti

 ...

Alustaks piltidest.

Tegelikult sai projekt juba läbi, projekt selles mõttes, et kuu aega igasse päeva üks pilt. Nüüdseks on projekt isegi ületatud, viimane planeeritud päev oli 8. juuli. Kõik see muu on juba üle plaani.

Hetkel need kolm viimast päevapilti.

Kodune mitmekesisus

Päevapilt 63... 10.07.2024

...

Lõunasöögiks värske kartul

Päevapilt 64... 11.07.2024
...

Kanad vabapidamisel..

Päevapilt 65... 12.07.2024

...

...

Ämbrist mul hetkel pilti pole, aga ma võin rääkida. 

"Ämbritest", mitte ämbritest.

Pesupesemisvahendi kork jäi pesumasina sisse. Mitte päris sisse, pesumasina trumli peale. Kui käivitasin, oli hirmutav kolin. Siis just avastasin, et üks pakk on ilma korgita! Panin masina seisku, katsusin kaant lehti saada, aga see pole ette nähtud! 

Ma juba mõttes  olin kirvega masina kallal ja samas mõttes lugesin raha, et uus masin vaja osta... aga läks õnneks, kolmandal katsel sain masinaga kokkuleppele, kaas tuli lahti ja minu aimdus osutus õigeks. Oligi kork see, mis masinas kolises! 

Õnneks uut masinat veel osta (tellida) ei jõudnud.

...

Teine "ämber" oli seoses õnnesoovidega, mis sünnipäevalapsele Messingeri jätsin.

Olin juba ära saatnud, kui mingil hetkel avastasin. 

Mis teha-mis teha! Tegin paranduse ja saatsin paari tunni pärast uue õnnesoovi teele.

...

Messingeris oli ka kolmas "ämber". Sõbrannale kirjutatud kiri läks valele aadressile. Hommikul saatsin vabandused ja selgitused. Kuigi ma mingit kriminaalset ega ka sensatsioonilist infot ei jaganud, ikka oli piinlik!  Aga temal oli lõbus olnud ;)

Õige adressaat sai sõnumi kätte alles millalgi järgmisel päeval, kui teemaga uuesti tegeleda tahtsin.

...

#päevapilt 62... kartuliõis, kartuliõis

 ...

Kartulikasvatus Eestis väheneb aasta aastalt.

Nii nad rääkisid.

Kartulikasvatus oli jutuks täna Vikerraadios.

Mina ostan poest küll peamiselt Eesti kartulit... või kui nüüd tõtt tunnistada, korra kevadel siiski ostsin varast kartulit, mis oli mujalt sisse toodud. Isegi ei mäleta, kust täpsemalt. Ega valikut nagu polnudki, kuigi sõbrants ütles, et turul juba on ka Eesti oma, 10 eurot/kg. Ma ei arva, et liiga palju küsivad, aga üldjuhul mina sellise hinnaga ei osta. Isegi kevadel mitte. 

Ja tegelikult on mul oma kartulikasvatus ka! 

Kevadel jäid 6 mugulat kotti idanema, mingi niiskema ilmaga said mulda pistetud. Isegi rohkem kui kuus, sest paar-kolm suuremat lõikasin pooleks, pluss kümmekond pesa, mis eelmise aasta vagudesse maha jäänud mugulatest omal vabal tahtel päris lopsakaks on arenenud.

Ühel isegi õiteilu täitsa olemas.

09.09.2024

Kartuliõis, kartuliõis... laul selline.

...

#päevapilt 61... konn-prints

 ...

Nii erilise välimusega konna pole varem kohanud, ilmselgelt hakkas kuklas tiksuma mõte, et see üks nõiutud prints peab olema. 

Kurb hakkas ka, mis mina vana inimene enam selle printsiga peale hakkan. 

Prints vist arvas sama, sest nii kaua ta kannatlikult ootas, kuni toast fotoka tõin (asi, mis peab alati kaasas olema, sest just siis juhtub asju, kui jätad tuppa mõttega: nagunii midagi põnevat ju pole) ja pildi ära tegin, siis puges müürikivide vahele varju.

Loodetavasti jõuab ta ikka oma printsessi ära oodata!

08.07.2024

...

#päevapilt 60... võrgustatud

 ,,,

Tõmbasin kolmele punasesõstrapõõsale  võrgud peale, kaua ma nende tiivulistega ikka puid-maid ja marju jagan! Kusjuures, lindudel ei peaks olema põhjust nuriseda, võrguvabu põõsaid on vähemasti kaks korda rohkem. Varase sordi on nad juba jõudnud ära koristada, edasi hoian silma peal, et nad minu privaat-tsooni ei tikuks. Mul ei meeldi marju korjata, kui näen, et kobarad on juba pooltühjaks tehtud. See pole mitte klaas, et kaalun: on ta nüüd pooltühi või pooltäis. Mina tahan, et kui mina korjama lähen, siis on täis, mitte hõredaks nokitud!

Lõpp.

Kogu moos, olen oma sõna öelnud!

07.07.2024

...

#päevapilt 59... seenesaak

 ...

Läksin maasikale, aga leidsin seened ;)

Tegelikult, maasikaid korjasin ka, sama palju kui eilegi. Nii et täna jälle tuttav magustoit .. maasikad piimaga. Aga homme hommikul omlett seentega!

Appikene kui oluline see söömine ikka on ;) 

...

#päevapilt 58... maasikad piimaga

 ...

Tänapäeval on maasikad piimaga vist vähetuntud magustoit. Nagu koogelmoogelgi.

Aga mul metsas käidud, varsti hakkan maiustama ;)

05.07.2024

...

#päevapilt 57... sünnipäevalaps

 ...

Läksin mina Krõõta (meie raamatukogubussi) oma loetud kirjandust lugemata kirjanduse vastu vahetama. Tehtud see muidugi sai, aga minu mõte, et võtan ainult ühe raamatu, jäi seegi kord ainult paljaks mõtteks. 

Kolm võtsin. 

Niipalju mul siiski arukust oli, et nelja ei võtnud. "Vareda" panin tagasi, teiseks korraks. Või kui täpsem olla, vahetasin "Vareda" Tiia Kriisa "Moonika" vastu. Noori autoreid jõuab edaspidigi lugeda, TK on juba 80+. Sõnaseadmine, mõttemaailm ja elukogemused, mis tasapisi ajalooks saavad.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida ;)

Ma käisin täna sünnipäeval, ja täiesti juhuslikult*. 

Panin oma laenutatud raamatud kotti, ja siis pakuti mulle kommi! Et Krõõdal on sünnipäevanädal. No oleks ma teadnud, ma oleks kingituse kaasa võtnud ;) Aga kommi võtsin kohe mitu tükki! Sest mu tavalised kaaslased täna bussi ei tulnud, nii et kui pakuti, et võta veel... ikka ju! Nende eest ka ;)

04.07.2024

Kodus hakkasin uurima, kui vanaks Krõõt sai. Selgus, et juba kolm aastat! Leidsin fb-s isegi foto, kus Krõõt juulis 2021 teele lükati!

* Mul oli juunis neli (!) juhuslikku sünnipäeval käimist... võib-olla kunagi räägin.

...

#päevapilt 56... udune õhtu

 ...

03.07.2024 kell 23.01

Suits ja udu, sammaldunud kivi,

hahetusse tõusev karjamaa,

jahe. Tõmban hõlmad vaheliti.

Tuled ka?

D. Kareva

...

#päevapilt 55... vihje

 ...

Tundub nagu oleks lipuvärvid? 

02.07.2024

On see ehk vihje, et peaks eile postkasti potsatanud reisipakkumise vastu võtma? Kui nüüd aus olla... ma olen Leedus olnud vaid läbisõidul, võiks ju küll seal rohkem ringi vaadata.

Või on see hoopis vihje, et edasi läheb elu tasapisi ikka ja ainult sügise suunas...

...

#päevapilt 54... vihm

 ...

*

vihm tuleb ega ta

tulemata jää

mis see on mis

jääb tulemata

kaob minemata

Mart Kangur LR "Pöörduks" lk 25

Täna on 1. juuli. Ühes põõsas on juba punased sõstrad valmis, miski varasem sort. Ja üle pika aja jälle natukene sadas. 

...

Ma olen nüüd peaaegu poolteist aastat päevaraamatut ("Minu lobisemise koht") pidanud. Uskumatu! 2023. aasta lubadus oli, et kirjutan päevikut täpselt ühe aasta. Siis ei uskunud hästi sedagi, aga tänaseks olen võetud tähtaega tublisti ületanud.

Huvi pärast vaatasin, mida siis aasta tagasi oma Päevaraamatusse kirjutasin.

Laupäev, 1. juuli 2023 (mõned väljavõtted päevast)

...

Eilne päevaplaan jäi täitmata, ehk täna midagi.... aga kui ei õnnestu, pole ka hullu. Igatahes tundub, et tuleb tubane päev, väljas sajab vihma. Tallinnas on laulu- ja tantsupeo päevad. Pidulised saavad märjaks, aga homme on lastel vaja nende riietega rongkäigus olla. Anneli ja Ivo on täna tantsupeo etendust vaatamas.

...

Vahepeal käis jänes tervitamas, algul jooksis niisama akna alt läbi, siis sättis end õue peal istuma. 

...

Sorteerisin ja skännisin vanu fotosid ja kirju. Ilm läks päeva peale paremaks, käisime kõndimas ja õhtul vaatasin telekast tantsupidu. Nii silmanurgast. 

...