laupäev, 31. märts 2012

Külma ilma lood ja laulud

...
Seda, et ilm külm on, fikseerisin ma ära juba varahommikul. Olin nimelt poolriides, kui aknast seda päikese punast laiku märkasin, ja loomulikult läksin fotokaga välja. Varbad krõbisesid üle plätu serva, aga ruttu õue-ruttu tuppa polnudki väga hull.

...
Hilisem sulamine nõudis hoopis suuremat pingutamist. Tuline tee ja ahjukuumad kartulid sulatasid üles pinnakihi, sisemine soojus tuli alles pitsi brandy manustamisel.


Piinlik küll, et juba poolest päevast, aga mis teha, mis teha, sest varahommikune - või mis ta on, kui kell on 8 - linnuvaatlus toimus karmides kevadistes tingimustes. Hangumine oli küll aeglane, aga põhjalik.

Sulatamiseks sai kasutatud nii sööki, jooki kui katlast eralduvat jumalikku soojust.

...
Üritus oli tore, aga tegi mind pisut kurvaks. Mitte see, et linde suhteliselt vähe oli, isegi mitte see, et vaesed linnud peavad külmetama, kurvaks tegi, et minu vaatlus- ja kuulamisoskus on praktiliselt olematud.

Kõrv ei erista ja silm ei seleta.

Peab ikka hea nägemine olema, et näha.
Mul olid küll prillid ees, aga kus siin see lind nüüd oli?

Kes otsib, see leiab.


Minul kuluski kogu "aur" otsimisele, nii ma ei tea, kes oli ja kuidas laulis.

Sel ajal, kui teadjamad arutavad, kas must triip on tiiva peal või kõhu all, on minul tegemist, et lindu üldse märgata.

Ja kui märkan, siis binokliga üles ei leia.

Aga kui lõpuks leian, lendab uuritav eksemplar minema.

Et mis häält ta seejuures tegi... kes seda enam mäletab.

...
Ometi, päris kindlasti olen täna targem kui eile.

Ma olin neile ikka väga lähedal.

Kõik need rähnid, kes põristasid.
Tamme-kirjurähn, kes lendas enne ära, kui ma temaga tutvuda jõudsin.
Porr, kes üldse ei porisenud, pigem piiksus.
Rohevint ja metsvint.
Salutihane ja koduvarblane.
Sõtkas, kes teeb küll helisevat häält, aga see pole mitte tema laul, vaid hoopis tiivavihin.

Ja et veel veidi targem olla, kuulasin mõned leitud laulud ka üle.
Leevike.
Metsvint.
Sookured.
Porr, hallrästas ja teised.
...

reede, 30. märts 2012

Fotojaht: köis

...
Mida tugevam köis, seda kõrgem lend.



...
Fotojaht
...

neljapäev, 29. märts 2012

Palun mind mitte tõsiselt võtta


...
Nädalavahetuse kaaskodakondsed uurisid mu köögikalendrit.
Tolku sest suuremat polnud, sest kalender näitas ajaloolist veebruari.

Piinlik, piinlik, ikkagi märtsi lõpp juba, küll aeg lendab.

Ühte lehte polnud enam mõtet keeratagi, uus kuu samahästi kui käes.
Keerasin kohe kaks.

Nii ma siis olen omadega juba mõned päevad aprillis.


Aga aru ma ei saa, miks nad minu üle naersid.
No tõesti ju, kuu lõpu ja uue alguse vahel on tükk tühja maad.
Mis siin naljakat on, kui ma puuduvaid päevi taga nõudsin.
...

Aga see oli küll naljakas, kui ma mingil suvalisel põhjusel pool neli öösel üles ärkasin.
Tagantjärgi, põhjust tõenäoliselt oli. Kui padja-alusesse mobiili keegi ikka hallo ja hallo karjub, see võib üles äratada küll.

Ma kujutan seda ka ette, mis oli, kui Ritsikas minult öösel kõne sai. Ja siis keegi ei rääkinud. Ainult lumi olevat nagu krudisenud.

Ju see mu uus roosa poroloonmadrats oli, mis vastu moblat krudises ja numbrit valis.

Mina seda küll ei teinud.
Piinlik, aga mitte eriti.

Mul on moblas üle 150 numbri, ja neist ainult mõnele olen ma nõus kell 4 öösel helistama.
"Kõne" läks täiesti õigesse kohta, oleks ta tagasi helistanud, oleks võinud isegi natuke lobiseda.
Aga Ritsikas on taibu, ta teab, et mind ei tasu tõsiselt võtta.

Vähemasti mitte pool neli öösel.
...

pühapäev, 25. märts 2012

Mida täna teha ei tohi

...
Täna on paastumaarjapäev.

Hea, et kohe hommikul teada sain.
Et mida täna teha ei tohi.
Oleks äkki üle pingutanud ja tont-teab-mida tegema hakanud.

Aga naised ei tohi täna tööd teha. Võivad ainult punast veini juua.

Vaatasin rahvakalendrist järele.

Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel näputöö tegemine, et vältida orase kahjustamist.
Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine,
samuti sõelumine,
pea kammimine,
põranda pühkimine.

Töökeelud, mille rikkumine toob kaasa ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist.

Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu on loota terveks aastaks õitsev välimus ja puna põsile.

Mida siis lubada?
Maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin, vein, mahl), punased marjad.
Ülepannikoogid.
Karask.

Hommikul enam ilma söömata välja minna ei tohi.
Tuleb võtta linnupetet.
See on siis toit või leivapala, mis rändlindude kevadise saabumise ajal tuleb süüa hommikul enne majast väljaminekut, sest muidu lind petab või "situtab" ära.

Ja see saab kole olema.

Kõige sagedasem on uskumus, et inimene, kelle lind on ära petnud, kuivab, jääb kõhnaks, on terve aasta haige, kaotab söögiisu ja jõu, ta nägu hakkab kolletama, pea valutab aasta otsa, ta saab köha, suu hakkab haisema, vananeb kiiresti, eksib metsa, saab vallaslapse jne

Aga kui sa siiski lindu kuuldes söömata oled, tuleb haarata hammastega puust kinni.

Siis kuivab puu sinu asemel ära.

...

Hiljem... ehk siis 15.20

Oma karistuse sain mina igatahes kätte.

Et tööd tegin.

Aga nõud tahtsid pesemist, meesinimene ei võtnud vedu, ja kui ma seal kraanikausis siis solberdasin, üks käsi vees ja teine elektripliidilt kopsikut haaramas, tuli ikka üks korralik sähmakas.

Mul on juuksed seniajani peas püsti ja süda lööb hoopis teises rütmis.

Juustest pole suurt lugu, nagunii neid kammida ei tohtinud, aga südamele on üks elektrilöök vast kasulikki, „Kiirabihaiglat“ vaadates tundub küll, et kui muidu enam lootust pole, pannakse elektriga tööle.

...

reede, 23. märts 2012

Fotojaht: seitse

...
Pärast pisikest lappamist leidsin kaks, mis päris kenasti mahuvad teemasse.

Juhuslikult pildile püütud seitsmed...

...ja seitse "vanakest" oma viimsel teekonnal.

...
7 siin teistelt.
...

kolmapäev, 21. märts 2012

Seiklusjutte maalt ja merelt

...
Meie seiklused ja seiklusjuttude sari.

Mul on kodus neid raamatuid. Osa sarjast, aga mitte just oluline osa.
Tegelikult ma ei teagi, kui mahukas see sari omal ajal oli, vist üle 50 raamatu.
Mul napilt 15.

"Saladuslikku saart" seal hulgas ei ole.

See-eest käisin väikese sõbraga kinos vaatamas, 3D ja kaasaegne lahendus, aga kõik oli olemas, nii saar, saladused, seiklused kui kapten Nemo. Tegelikult olid filmis kaudselt kokku saanud mitu seiklusjuttude raamatut.
Ja 3D oli ikka nii päris kui päris, et tundsin end tõsiselt ohustatuna.

...
Meie seiklused algasid aga juba eelmisel nädalal, kui laevaga merele läksime. Torm oli selleks ajaks küll vaibunud ja uus saabumata, aga eks see laevasõit ise on seiklus.


Seiklus ootamatustega, sest kui ma hommikusöögi ajal täheldasin, et Rootsi rannik on kuidagi saartevaeseks jäänud, selgus, et oleme sõidugraafikust 2 tundi maas. Öösel oli toimunud päästeoperatsioon, tõsi küll, vette hüpati teiselt laevalt.
2 tundi päästmist... liiga pikk aeg pääsemiseks.
2 tundi otsinguid.

Kuna hilinesime sadamasse, oli meie ajagraafik ka nihkes ja kohtumisaega tuli muuta.


Poodlemine jäi ära.


Muu toimis kenasti.


...
Kuninglik relvakamber oli ühtaegu varakamber. Tõllakuur. Garderoob.


Ajalooline värk puha. Ja ajalugu, teada see, on ikka üks suur seiklus.

...
Lõpuks Pilvi juures
Üks priske paj...


...ja mõnus äraolemine.

Sellised seiklused siis.

Eile lugesime läbi "Ruudulise röövli".
Lubasin ju, et loen.
Sai siis sellest raamatust alustatud, kahekesi lõbusam lugeda.
Päris tore lugu ja parajalt põnev ka.
Seiklustega :)

Täna pole miskit seiklust ette näha, täna hakkab üks korralik koristamine, kütmine ja kokkamine.

Tuleb see kuidagi põnevaks mõelda.
...

esmaspäev, 19. märts 2012

Kas tasub tahta tasuta transporti

...
Täna Tallinnas hüppas ligi üks noormees, et mida arvab rahvas (st meie kaks), kas tasub tahta tasuta transporti.


Mina ei tahtnud vastata, sest mina pole kohalik. Kui meil vallas tasuta buss liiguks, see sobiks küll. Isegi see sobib, kui liiguks tavaline, piletitega buss, millega tohtri manu pääseb. Muidu on nii, et kellel arsti juurde asja, telligu auto, 20 senti kilomeeter.

Aga eks iga omavalitsus teab, kui rikas tema rahvas on.

Stockholmis kasutas väike sõber linnatransporti tasuta, reedest alates nädalavahetuse soodus kuni 12-aastastele lastele. Keegi ei ütelnud, et sina oled eestlane, sina osta pilet.

Muuseumis käisime ka nii, et kuni 18-aastastele tasuta. Seda soodustust teadsin ma varasemast ajast. Paar aastat tagasi, kui Vasa muuseum päevakorras oli, saatsime poisi üksinda, et kaua ta seda laeva ikka vaatab.
Päris kaua vaatas, pidin peaaegu pileti ostma ja otsima minema.

Nii et koolivaheaega on Rootsis mõnes mõttes soodsam sisustada.

Meil võiks ka sellised soodustused olla.
Lastele tasuta.
...

pühapäev, 18. märts 2012

Kuninglik relvakamber

...
Kuninglik relvakamber asub ilusates ruumides kuningapalee all.
Mida kõike seal näeb: paraadtõllad, soomusrüüd, relvad, kroonimisrõivad 1500. aastatest ja hilisemast ajast. Ja sada asja veel.

Leidsime ühe ajakirja.


Ja loomulikult üks noor kunstnik tegi kohe vaba käega oma pildi :)


Koopia parem kui originaal :)
...

Fotojaht: pisar

...
Pisarad ridamisi

suvel
...
talvel
...
Pisarad mitmes reas

...
Pärlitena seenekübarale kinnitatud

...
Võrguniiti põimitud


...
Kivistunud pisar

...

kolmapäev, 14. märts 2012

Mõtteid eesti keelest ja meelest

...
Täna peab rääkima eesti keelest.
Alustaks ehk siis eilsest päevast, kui oli võimalus kuulata kahte huvitavat inimest - Helga ja Enn Nõu.


Häbi tunnistada, lugenud ma neid ei ole kumbagi, raamat "Tiiger, tiiger" tuleb tuttav ette, ehk on koduski olemas. Igatahes lubasin endale, et laenutan ja loen, niipea kui pooleliolev Kivirähk lõpetatud on.

Mulle avaldab muljet, kui hästi räägivad välis-eestlased eesti keelt. Peaaegu kogu oma elu muukeelses keskkonnas elanud, seal üles kasvanud ja vanaks saanud, aga esivanemate emakeel vuliseb kui puhas allikavesi. Nende isikupärane intonatsioon ja sõnakasutus, selles on midagi arhailist.

...
Pisut seda vana aja emakeelt ka läbi ajakirjanduse.
84 aasta tagune ajalugu.

"Endla" teater alustas käesolewal hooajal kutselise teatrina tegewust 18.aastat hra. Aleks. Teetsowi juhatusel, kes üldiselt tuntud andelise näitlejana ja wilunud näitejuhina. Uute jõududena tegutsewad käesolewal aastal hra. W.Krull adm. direktorina ja operetijõuna, kuna uutest naisjõududest operetis paistawad silma prl. L.Lindau ja prl. M.Nõmtak. Läinud hooajal palgati "Endla" teatri eeskätt uue ooperetijõuna pr. H.Hilden, kes on suutnud wõita oma meeldiwalt ilusa - kuigi natuke wäikese ulatusega - häälega, operetidiiwale kohase saleda ja gratsilise kujuga ja ladusa mänguga pärnlaste südameid. Teatawasti lõpetas pr. Hilden alles mõne wähese aasta eest Tallinna Konserwatooriumi.


...
Pildid on pärit ajakirjast "Romaan", november 1928.
Sellest on palju, palju aega merre voolanud.
Üks väike tüdruk oli siis, kui ajakiri ilmus, 2 kuud vana.
Mina lähen homme teda vaatama.
Rootsimaale.
...

reede, 9. märts 2012

Märtsipommitamine 1944

...
9. märtsil 1944 oli üks 4-aastane poisu Nõmme kopsusanatooriumis.

Kui Tallinn põles, olid tema ema-isa ja muu pere maal, oma 60 km Tallinnast.

See paistis neile ära.

Tallinn põles.

Juba varem oli toimunud linnale mitu õhurünnakut.
Mitte nii purustavat ja otse tsiviilobjektidele suunatut.

Kõige hullem on teadmatus. Sama hull on teadmine.
Teadmatus, mis toimub.
Teadmine, mis toimub.
Nägemine, et toimub.

Mis sest, et 60 km kaugusel, ikka paistis ära.

Nüüd me teame.
Hävis 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada, tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti. Pommitamises hukkus vähemalt 554 linnaelanikku ja sai haavata 659.
Üle 20 000 jäi peavarjuta.

Pommitabamuse sai vanaema-vanaisa korter Hermanni tänavas. Põles ära ka vanaisa töötuba.

Aga sanatoorium jäi terveks.
Poiss sai terveks.
Pildil vist veidi hilisem aeg, koos Itty-tädiga.


Pean talle helistama ja küsima, kas ta ise mäletab sellest midagi.

Mina mäletan seda, mida vanaema rääkis.

Pommitamisest olen korra juba kirjutanud.
...

Fotojaht: modernne

...
Elu laevas.


Nii teistsugune kui minu igapäevaelu.

Ja nii ühesugune läbi aastate.

Pildidki tehtud vähemasti kolmelt erinevalt reisilt.

Et miks ma jälle ja jälle lähen, kui ikka ühesugune kogu aeg.
Laeva-elu ja Rootsimaa.

Ma olen kohe selline imelik. Oma lemmik-lasteraamatuidki olen korduvalt lugenud. Mõnikord loen praegugi veel.
Võtan riiulist Kalle Blomkvisti ja jälle loen, mis sest, et kohati lausa peas.



Hulkur Rasmus.
Väike Tjorven.


Vennaksed Lõvisüdamed... see juba hilisemast ajast.

Ehk on see Rootsimaa kutse minusse sisse kasvanud koos lapsepõlve lemmikraamatutega.

Või lasen end lihtsalt lummata laeva hiilgusest ja särast.

...
Teised jahilised
...

pühapäev, 4. märts 2012

Lihtsalt üks päev

...
Pühapäeva õhtupoolik ei kuulu mu lemmikute hulka.
See on aeg, mis kannab endas algava nädala pitserit.
Kõikidel nädalatel ühtviisi ühenäoline.

Aga nädalavahetus ise oli oma näoga.


Kevadiselt päikeseline ja vesistavate purikatega.
Eesti oma lauludega.
Lastega.

Eesti laulu vaatamine on väljakujunenud traditsioon. Kuna mul pole musikaalsuse raasugi, siis on üsna ükskõik, mida nad laulavad. Peaaegu ükskõik, sest mingi oma arvamus ju ikka on. Ja mõni lugu lihtsalt ei meeldi.
Aga ma vaatan.
Kuulan.
Hääletan.
Ja kui valida saab, siis teadlikult ikka nende poolt, kellel suurt võidulootust ei ole. Tenfold Rabbitil läks kokkuvõttes isegi hästi.
Teisel ringil hääletasin ma Lenna poolt, juba sellepärast, et võitluses naine/mees kipuvad naised need kaotajad olema.

Vaheklippe vaatasin ka.
Pisike piiga tahtis teada, mis see kusemine on. Oleksin pidanud talle rääkima oma hoidjatädist, kes ei kandnud aluspükse ja kes lapsi kusele saatis. Aga mina rääkisin meditsiinist ja ajalugu puudutasin vaid põgusalt.
Õnneks need teised sõnad libisesid tal kõrvust mööda, kardan, et oleksin lapse silmaringi avardamisel hätta jäänud.

Aga muidu, need klipid mulle meeldisid. Küllap olen Kivirähu piiripealse iroonia ja huumoriga juba harjunud.
Saare naine kannab mu lapse- ja noorpõlve sõbranna kaunist nime, aga abielus oleks nagu mu praeguse naabrimehega.
Palgatööline Pontu sobiks agitaatoriks järgmise nädala streigiprogrammi elluviimisel.
Kuldsete kätega Matit oleks majapidamisse hädasti vaja, aga tema tuleb vist varsti looduskaitse alla võtta, kiiresti vähenev liik kohalikus kogukonnas.
Robertitest netikommentaatorid pritsisid sappi juba eile õhtul, kui Internetis rahva arvamusega tutvumas käisin. Pool nägu mädapaiseid täis, teine pool esinduslik... kas piltlik näkku kirjutatud kahepalgelisus?
Aga miks see Puntra vallavanem nii pisike oli, ideed olid ju väga head ja ettevõtmised vallavanemlikult suurejoonelised, ega tema süüdi pole, et kohalik kogukond kohal ei ole.
Evelin, Marilin, Valdek ja Riks, nemad olid sellised ropu suuga kodanikud, leidub neidki igapäevaelus.

Nii et lood elust enesest, kes seda teab, kes see kõige õigem eestlane on. Milvi mees Sulev ju võiks olla, nii tore kuulata, kuidas üks mees oma naist kiidab ja igasuguste lillekestega võrdleb, aga Sulev ei kuulu kahjuks 10 kandidaadi hulka. Küllap pole tüüpiline. See mu naabrimeeski, ta ka rohkem siis, kui naabrinaised käeulatuses.

Tuleb vist eestlaste töökusele panustada, et ikka positiivsus kõlama jääks.
...

laupäev, 3. märts 2012

Sabajaht: foto

...
Sedakorda oli sabajaht teemal foto.

Või oli see nüüd vastupidi.

Vahet pole, eilne tuur oli nii sabadest kui fotodest rikas.

Sabad, mis seisavad.
Püsti.
Või paigal.



Lamavad sabad.



...

Lõpuks näitasid sabalised tüdimuse märke...


ja mina koperdasin koju tagasi.
...