reede, 21. mai 2010
pühapäev, 16. mai 2010
Õudukad köögis
Et mitte kõike seda korrata, las need peedid olla.
Räägin parem oma õudukatest.
Hakkisin hommikul värsket kapsast ja ootamatult oli seal sees üks tilluke mollusk. Lõikasin ta lihtviisil pooleks. Nälkjas. Väkk!
Pean ausalt tunnistama - pilti teha ei suutnud. Aga muutusin veidi ettevaatlikumaks ja järgmise elu õnnestus päästa.
Ühest küljest vastik... teisest küljest - puhas loodus, ilma mürkideta.
Eile viskasin meloni koored jäätmekaussi. Täna hommikul kubises nende küljealune pisikestest mustadest sipelgatest. Väkk!
Teisest küljest... üsna süütu selle kõrval, mida mina eile sipelgatele tegin, kui akna-alust lillepeenart ümber kaevasin ja kivid teise kohta nihutasin.
Kui nüüd veidi kaugemasse minevikku tagasi vaadata, siis üleeile käisime selle aasta esimest korda suvilas. See oli üsna õõvastav pilt seal köögis. Üks näriline, kes mingitel asjaoludel kööki lõksu oli jäänud, oli sooritanud enesetapu. Üles puua ta end ei osanud, nii oli pea surutud uksepiida ja seina vahele ja seal ta siis rippus. Mumifitseerunud. Väkk!
Teisest küljest... parem variant kui lagunenud jäänused või skelett.
Kusjuures, mulle meenub, et paar aastat tagasi oli samas köögis sarnastes oludes näriline end õlipudelisse ära uputanud. Eelnevalt muidugi sobivas suuruses augu pudelikaela sisse närinud.
Minu kahjuks räägi asjaolu, et mul on kahest viimasest traagilisest sündmusest isegi foto olemas, mitte et ma neid siia nüüd üles riputama hakkaks...
...
laupäev, 15. mai 2010
Fotojaht: kõrge... pikk... roheline...
Kui pikk ja roheline, siis kindlasti puu.
...
Tegelikult, sõbrants mul ka, aga ma pole kindel, kas temast pilti tohib üles panna.
...
Nii et siis ikka need puud, tipud kõrgustes.
...
Mõned mäed, kõrged, pikad ja rohelised.
...
Ja veel veidi muid pudinaid.
Kui roheline käru järgi panna, oleks muidugi pikem... mitte rohelisem :)
...
Pikk kootud roheline seelik.
...
pühapäev, 9. mai 2010
Fotojaht: laps
Et printsessid peavad ka printsessilikult käituma.
Ja siis on nii nagu on.
...
Oh need tüdrukud, need tüdrukud... nendega ei oska kohe midagi peale hakata.
...
Fotojaht: lapsed
...
laupäev, 8. mai 2010
Vanaisa unenägu
kolmapäev, 5. mai 2010
Jee... jälle on Kati minust vanem
...
Täna on Kati sünnipäev.
…aga must oli Kata hing,
kogu tema armastus oli mäng…
Nii talle omal ajal lauldi.
Köögi-Kata ja Koogi-Kata
Kui külla tuli, siis kukkus vaaritama. Ja tegi pannkooke.
Mu lapsed olid väga rahul.
Tahtis köögikappe koristada.
Aru ma ei saa, miks see mulle siis ei meeldinud. Nüüd laseks küll, aga miskipärast ta enam ei tule.
Nüüd kamandab mind, et kas tuled ja millal tuled.
Kati oli esimene mu sõbrantsidest, kes mehele läks. 18 ehk oli ikka täis.
Ma olin pulmas lilleneiu.
Pärast oli nii paha olla, Kati ema tegi mulle maoloputust.
Toidumürgitus loomulikult.
Nüüd on Katil juba mõned lapselapsed.
Vanaemaks sai ta vanuses, kus teised naised alles ise sünnitavad.
Aga ma naeran, kui ühel päeval teada annab… et hakkab saama vana-vanaemaks.
...
pühapäev, 2. mai 2010
Tehtud ja tegemata
Aga keegi sosistab kuklasse: oluline osa nädalavahetusest on läbi... läbi...
läbi...
...reedeõhtune täisnauding vabanemisest
...laupäevahommikune laisk ärkamine
...laupäevane taastumine töönädalast
edasi õhtu telekaga ja kosutav ning pingevaba uni vastu pühapäeva...
...ja sealt edasi pühapäev, kus tuleb ära teha kõik tegemata tegemised.
Ja volbriöö on läbi. Tundub, et maituli on oma aktuaalsuse kaotanud. See oli päris lõbus aeg, kui naabritega pea valge ajani sai koos istutud ja lõket tehtud.
Nüüd istusime niisama, koogi ja kohvilauaga.
Õdeke kaasaga oli ka.
Aga see oli juba 1. mai.
Ema sünnipäev.
Päeval käisime Metsakalmistul.
Ja koju tulles vaatasime natuke niisama ringi ka.