...
Proovisin lõpetada ajakirja tellimust, ja lõpetasin pangas püsimakse otsekorralduse.
Midagi läks nihu, sest panka tuli ikkagi arve.
Käisin pangast läbi ja küsisin nõu.
Nemad arvasid, et võiks toimetusse kirjutada.
Mõtlesin, et ootan ja vaatan, mis saab.
Siis tuli kirjastusest kiri meili-kasti.
Ja mitte ainult minu meilikasti, õelt tuli kiri koos minu arvega, et olla talle saadetud.
Ja mitte ainult temale, õetütrelt tuli ka kiri arvega, et olla temale saadetud.
Mõtlesin, et vaatan ka oma teise, unarusse jäänud postkasti... ja mis ma näen, seal ka kiri. Koos arvega.
Kiri iseenesest kuidagi kurvasisuline... teie otsekorraldusega makse ebaõnnestus, võimalik põhjus, et arvel pole piisavalt raha. Teised võimalikud põhjused olid natukene neutraalsemad, aga igatahes oli selge, et ma ei olnud asjaga hakkama saanud, kuigi olin eelmisel kuul pangalehel toimetanud.
Raha küll enam automaatselt maha ei läinud.
Aga arve laekus.
Kirjutasin kiiresti lähedastele, et pole probleemi, need mõned eurod ikka leian, alles mul ju rahalaev (pension) laekus, ärgu nemad seda kirja võtku kui võimalikku võlanõuet kohustusega mind aidata.
Kirjutasin kirjastusele vastu, et soovin lõpetada ja olen katkestanud. Sain juhtnöörid, et lisaks otsekorralduse lõpetamisele pean ka püsiarve lepingu lõpetama... mida ma tegelikult omameelest olin ka teinud.
Tegin uuesti, aga kas õiges kohas ja kas õigesti, eks aeg näitab.
Arve maksin muidugi ka ära, mul ei meeldi maksmata arved!
Aga see pole veel kõik.
Minu unustusse jäänud meili-postkastis oli mingi venekeelne kiri, mis mõjus kuidagi ähvardavalt. Mõtlesin, et vahetan parooli ära, mida muud ma tarka ikka teha oskan.
No ja mida pole, seda pole... kohta, kus parooli saaks vahetada.
Loomulikult on jälle viga minus, ma lihtsalt ei oska enam õigel ajal õiges kohas olla, aga mida ma selle teadmisega tegema pean?
Venekeelse kirja jätsin läbi lugemata, äkki see ka viga, ehk nad hea raha eest korraldaks ise mu postkasti turvalisuse?
...
