teisipäev, 10. detsember 2019

I nagu igavik

...
Kas sõna igavik tuleb sõnast igav?

Et kui mul on igav, siis aeg tundub kui igavik.

Kas igavik on igav?

Igavene juut... Ahasveerus.
Kingsepp Ahasveerus ei lubanud Jeesusel tema viimasel teel Kolgatale oma maja ees puhata.
Jeesus, raske rist seljas, jõud nõrkemas, palus luba korraks istuda kivipingile, pahur juut aga tõukas vangi ja hüüdis: "Mine, mine!"
Ja siis hüüdis taevane hääl Ahasveerusele: "Sa pead rändama mööda maailma igavese ajani."
Sellest ajast peale Ahasveerus rändab, isegi Surm ei võta teda. 
Müüt Igavesest Juudist on kandunud läbi aastatuhandete meie aega ja on muutunud igavese kodutuse sümboliks.

Mul ei ole igav, ja ma ei hakka seoseid otsima.

Aga nagu ikka, mingid seosed tulevad.

Iseenesest.

Igav... igavik... igavene... igavikuline

Eile, oleks ju võinud arvata, et kui sul on kohalikus pealinnas neli tundi bussini aega, saab olema igav, aga mul on mõned lemmikkohad, kus aeg liigub hoopis teises tempos.
Seekord käisin ühes uuskasutuses.
Uuskasutus, sest taaskasutus pole hea sõna, nii mõnigi ese on seal täiesti kasutamata, samas hind peaaegu olematu.

Nagu see raamat.


Mitte ainult kunst, vaid võimalus ka päevikut pidada. 
Igasse päeva mõte.


Tegelikult ostsin selle raamatu juba eelmisel nädalal, eile sealtsamast ühe teise kunsti tutvustava teose.

"Väike maaligalerii", autor Vladimir Porudominski. 



Ilmunud 1992, kirjastus "Kunst".

I nagu igavikuteeline... 1992 suri ema.

Kõik tema neli lapselast kannavad eesnime, mille algustäht on I.

I nagu ...
...

Kommentaare ei ole: