Fotojaht: jalad

...

...
Kui ma 1989. aastal esmakordselt Rootsis olin, vaatasin imetlusega neid ratastoolides vanadaame, kes kaubanduskeskuses shoppamas käisid. Tol ajal Eestis nagu polnudki puudega inimesi.

Aeg on edasi läinud, ka meie tänavatele on ilmunud inimesed ratastoolides. Ega neil alati kerge liigelda pole, igale poole ei pääse ka, ometi on üht-teist ära tehtud ja midagi on paremaks läinud.

Ja ikkagi tundub mulle, et Rootsi riigist jääme me kaugele maha.

Kuid... ka nemad seal, Rootsimaal, inimesed ratastoolides, ei ole rahul. Juhtusin sel suvel Stockholmi päeval, kui toimus meeleavaldus kesklinnas. Ratastoolides inimesed tänaval, nõudsid võrdseid õigusi. Ettevõtlikud ja rõõmsameelsed, samas äärmiselt konkreetsed oma nõudmistes.
See oli päris karm üritus.


Seos fotojahiga?
Eks ikka see, et mis saab siis, kui jalad ei kanna.
Kuidas saada hakkama.
...

Printse ja printsesse ei ole olemas

...

Printsidega sai asi selgeks juba suvel.
Kui ikka konna suudled ja prints jääb konnaks edasi, siis järelikult pole printse olemas.

Eile siis proovisime, kuidas on lugu printsessidega. Kuna ühtegi hernest kodus polnud, mida madratsi alla panna, sai poetatud tatratangu madratsi peale.
Natukene emme madratsile ka, ehk on hoopis emme rohkem printsess kui väike 5aastane printsess.

Hommikul oli lugu selge - tõelisi printsesse ei ole ka olemas.
Mõlemad kandidaadid magasid öösel rahulikku und, ei mingeid segavaid tegureid.
...

Täna on nii vilets ilm

...

...
"Mardid jooksevad mardipäeval.
Kadrid jooksevad kadripäeval.
Mihklid jooksevad mihklipäeval.
Jürid jooksevad jüripäeval.

Selge see, et jaanipäeval
ringi jooksevad Jaanid.
Jõuluõhtul jooksevad põdrad,
selja taga saanid.
Sõbrapäeval jooksevad sõbrad.

Täna on nii vilets ilm,
ulub tuul ja vihm on külm.
Jooksen kinno, pungil silm -
tean, et kinos jookseb film."

Ilmar Trull, Eesti Ekspress
...

Mardipäeval Mardid käisid.
Kadrid vist täna ei tule.

"Täna on nii vilets ilm, ulub tuul ja vihm on külm."

Ja pealegi, olen juba parema osa Kadridele mõeldud kommidest ära söönud.

Kinno ma ka ei jookse, isegi telekat vaatama mitte.

Lähen ja loen Eesti Ekspressi.
...

Vana olija Mulgi kapsas

...

...
Olen ikka Päevalehest lugenud Rein Siku lugusid Eesti asjast, aga hääletama pole kippunud.

Nüüd vaatan, vana olija Mulgi kapsas hakkab oma 6,3%-ga välja kukkuma.
Mina hääletan 2 käega kapsa poolt! See on ainus toit, mis aastakümneid mu lemmiktoitude top-kümne eesotsas püsinud. Praegu ka, kui keegi küsib, et mis su lemmiktoit on, võin vabalt vastata, et Mulgi kapsas.
Mingil ajal varases lapsepõlves, kui ema oli komandeeringus ja isa saatis mu sööklasse sooja sööki sööma, sõin ikka Mulgi kapsast. Iga päev sõin, nädal aega järjest. Ja mitte ainult selle pärast, et kõige odavam toit.

Praegu on Mulgi kapsas ahjukütmishooaja iganädalane toit. Kui ainult enda jaoks teen, siis ilma lihata, ja kuna teised vaimustusest ei sära, siis sageli teengi ainult enda jaoks.
Nii hea ju!
Ja mis lihtne teha, potiga ahju ja 2 tunni pärast on valmis.

Hääletamas juba käisin. Ega valiku tegemine polegi teab mis lihtne, teised olulised asjad olid seal ka.
Sajakroonine ja looduskaamerad näiteks.
Jaani kirik Peterburis.

Kui ainult 7 olulist asja lõpuks sõelale peavad jääma, siis mida ülejäänutega teha?

Mu meelest võiks kokku panna raamatu "101 Eesti ehedamat asja" Lille, linnu, puude-põõsaste ja pühapaikade raamatud mul juba on, ehtsad Eesti asjad sobivad sinna ritta küll.

...

20.11.2011

....

Hommikul ei raatsinud voodist välja tulla. Võib olla seepärast, et tuba oli külm, rohkem hoidis siiski kinni pooleliolev raamat.

Alles mõni päev tagasi kirjutasin, et olen 27ndal leheküljel ja ei usu, et kaua ja kaugemale eriti enam viitsin.
Ja ahjukütmisesse on mu suhe viimasel ajal leigeks muutunud.

"17. nov

...mul on hea meel, et külma ja lund veel pole, kuigi maailm oleks siis puhtam, helgem ja kargem. Aga ma olen laisk ahjukütja, eriti nüüd, kui ämm kuuks ajaks hooldushaiglasse sai paigutatud. Soojad riided selga... ma lausa naudin jahedat tuba. Vaatasin järgi, 18 kraadi. Usun, kui koju tulin, oli külmem, nüüd lambid põlevad, arvuti on töös ja kolm küünalt annavad sooja.
R ei lase oma ahju ka kütta, ma ei tea, kas on see kokkuhoiu mõttes või meeldib talle lihtsalt sooja vaiba all teleka ees istuda. Nüüd oli ju jalgpall, nii et oli, mida vaadata.
Mina ise küll mitte, kui esimene värav löödi, sai küllalt. Palun mulle ilusa lõpuga muinasjutte. Cartlandi pole veel lugema hakanud, aga igal pool kirjutatakse/räägitakse, et lõpud on õnnelikud, mida ilusamat siis veel tahta. Idiootsusi näeb ilma "Idiooti" lugematagi, masendavast rääkimata.
Eile võtsin linna-raamatukogust Vahingu "Päevaraamat I", see vist kuulub Langi väärtkirjanduse nimestikku - igatahes kohalikus kogus ei olnud - aga 27 lehekülge loetud, arvan ma, et kaua enam ei viitsi.

Tervitustega! "

Tegelikult ikka viitsisin. Olen 199ndal leheküljel. Vahepeal käin end raamatuväliselt harimas. Luuletaja Jaan Oks... miks ma mitte midagi temast ei tea. Nimegi mitte. Otsisin välja "Eesti luule antoloogia" (1955), mul on kahjuks ainult I osa, seal teda ei olnud.

Wikipeedias pöördus Jimmy Wales isiklikult minu poole ettepanekuga annetada.
Ma ei ole vastu, aga mitte hetkel. Hetkel huvitas mind Jaan Oks, eluaastad 1884-1914.
Täitsa olemas.

...
Ahjud on köetud, hommikusel puutassimisringil tegin ära ka tänase päeva fotod.
Päikeseline, külm hommik.

Miks mitte sellist ilma pildistada.


Viimane maitseroheline (lille)peenral on võtnud sügavkülmoleku.

Kuskil on keegi rajalt kõrvale sõitnud.


...
Vana truu fotokas on end solvunult ära kaotanud, julgesin teda viimasel korral lohakuses ja laiskuses süüdistada - jätab pildile plekid, ei valgusta vajalikult.
Nüüd püüan tasapisi uuemaga ühist keelt leida.

Täna siis, päev ajalukku.
20.11.2011

...

Fotojaht: võrgus

...
Võrgust üksi on vähe, keegi/miski peab siis ikka võrgus ka olema.

...

Mul on siin üks laps võrgus.

...

Üks leht võrgus.

...

Pisarad võrgus.

...

Aken võrgus.

Kuskil oli veel pilt, kus lumi võrgus... aga see mu meelest selline kurb pilt, see jääb panemata...

ps aga see-eest leidsin võrgustatud valguse.

...
Kes kus võrgus on.
...

11.11.11

...

...
Seda kuupäeva tahaks ikka oma käega kirjutada.

Kuupäeva tahaks kirjutada, päeva ennast ei puudutaks.
Lihtsalt, mõni päev pole seda väärt, et temast kirjutada.

Ainsad kirjutamismõtted tulid mul õhtul teleri ees, mis sest, et needki olid võõrad mõtted.

Ma mõtlesin, et meil tööl on nagu Ameerikas (Aunaste ju rääkis), et sünnipäevalaps ei pea muretsema, mida pakkuda. Meie teeme loosi, et kes kellele laua korraldab. Sünnipäevalaps peab lihtsalt kohal olema ja särama.

Ega meil pikka pidu ei ole, 30 minutit lõunavaheaega.
Aga jagub sellestki.

...
Teised mõtted tulid ka teleri ees.
Vaatasin saadet "Kaks kanget Venemaal". Kuskil seal Siberis elas minu vanaisa lapsena. Ikka päris mitmeid aastaid. Kui pere Eestisse tagasi tuli, jäi vanem õde sinna, abiellus, lapsed sai... Oma hilisemas elus ei teadnud vanaisa oma õest enam midagi. Kes seda teab, kui suur sugupuu haru võib Venemaal olla... või siis hoopis murdunud oks.

...
ps Aastal 1918 koostas pastor Nigol ülevaate Eesti asundustest Venemaal, seal toob ta eestlaste arvuks Siberis 40 000 ja loetleb üle 100 küla.

Siberi eestlased

...
Elu on ikka imelik küll.

Ja päris tore on aeg-ajalt televiisori ees istuda.
Mõtted liiguvad lihtsalt lambist, Ameerikast Venemaale.
11.11.11
...

Õhtusöök viiele

...

Nojah, võiks ju öelda, et õhtusöök kuuele, aga misteha-misteha, kui kuues keeldub kana söömast.

Kuna oli vaja kiiresti üks sünnipäevalauakraam kaasa võtta, käisime toidupoest läbi. Natuke salatit, natuke liha.


Võiks arvata, et 5 broilerit vaagnal, aga võta näpust. Viis väikest vutti praetaldrikul hoopis.

Lase loll poodi ostlema, ikka oskab ämbrisse astuda.

Minu idee oli, et ei võta ühte prisket broilerit, võtame viis pisikest vutti.
Kints küll sarnane kui keskmisel konnal ja luud haprad kui tuvil, aga hind tundus soodne olevat - 2.25
Ja ma polnud elu-seeski vutte söönud.

Kui maksmisele lähenesime, tuli selgus. Broilerid olid müügil kilo hinnaga, vutte müüakse tükikaupa.
5 tüki eest tuli maksta 12.25. Mis on kroonidesse panduna märgatavalt suurem summa.

Kaaskannatajad soovitasid küll, et poetame paki vaikselt lihakaupade riiulile, aga mis tehtud see tehtud, ostsime ära ja panime nahka.

Ei saaks öelda, et liha liiga palju oli.

Õnneks oli ka üks "kodukootud" mustasõstrakook, nii lõppkokkuvõttes sai kõht liigagi täis.

...

Metsa läksin ma...

...
Fotojaht rändamisest.

Pole ju alati vaja kaugele minna, et eemal olla.


Mina läksin metsa.

Iseendaga ja iseendas rändama.

...
Teistel teised rändamised
...

Ära mulle paku!

......

Kogu aeg midagi pakutakse, sina siis ole see tark, kes otsustab, mida võtta või mida jätta.

Tavaliselt ma ei viitsi, siis ma teen endale vastava - ära mulle paku - näo pähe, ja enamasti see õnnestub.

Neljapäeval olin aga liiga väsinud ja õigel ajal jäi õige nägu tegemata, nii olin sunnitud oma 10 minutit kuulama pensionide saatusest, staatusest, mõne panga edukusest ja teise edutusest.

Aga nii väsinud ma nüüd ka ei olnud, et oleks end lasknud ära rääkida, mu sammas jäi Samposse edasi, kuigi sain teada, et Sampol on olnud paremaid aegu, et mõnel pangal läheb kogu aeg hästi või siis aina paremini.

Loodetavasti ei pea ma oma otsust kahetsema, seda enam, et kahetsemine pole mu tugevamaid külgi.

...
Täna pakuti Pärnu Rimis degusteerimiseks uut jogurtit.
Mina tegin pähe oma õpitud ära-mulle-paku-näo, seekord õnnestus. Jalutasin mööda, aga kõrvu jäi jupike võõrast juttu selja taga.

Ära mulle paku, tervislikud eluviisid ei luba jogurtit mekkida.

Taimetoitlane?
Mõtlesin, et vaatan kohe.
Oli jah selline pikk ja sale, kindlasti tervislikust toidust. Pilgu ostukorvi heitsin ka.
Sardellid, küpsised ja mingid krõpsud.
Njah, ju selline oli tema süsteem - ära mulle paku.
Vahet pole, kes millega välja tuleb.

Aga pakkumist ma ära ei keelaks.

Mäletan, kuidas me laevas käisime kohe mitu korda mingit kokteili degusteerimas.
...

Mis sa ikka muretsed

...
...
Helistasin pühapäeva õhtul isale.
Kell 6 ei võtnud vastu.
Kell 7 ei võtnud vastu.
Proovisin mobiili peale... sama lugu.
Ehk pealelõunane uinak?

Hakkasin juba muretsema.

Kell 9 helistasin veel korra... nojah, võib-olla on juba magama läinud. Vana inimese asi.

Hommikul proovisin uuesti.

Asjata muretsetud.

Isa oli käinud teatris.
"Augustikuu" Draamateatris.
Selle etendusega tähistas Ita Ever 1. aprillil oma 80ndat juubelit.

Isa 80. juubel oli täpselt 5 kuud varem.

Etenduselt tulles ei hakanud ta mulle tagasi helistama.
Et öö juba käes, mis sa enam helistad. Nagunii magab.

Täna helistasin juba varakult.

Palju õnne sünnipäevaks!
...