...
#tagantjärele
31.01.2025
Terve vana mõisamaja oli noori täis. Mitte et muidu ei oleks, kui juba mõisakool, siis ikka noored. Seekord siiski teistsugused lapsukesed.
Sellised veidi küpsemad.
Need, kes tahavad ja suudavad lugeda peast 5 minuti pikkuse katkendi Tammsaare loomingust, olgu see siis "Tõde ja õigus", "Kõrboja peremees" või "Ma armastasin sakslast". Valik oli vaba.
Ilmselge, mina poleks seda kunagi suutnud, ükskõik kui noor mu hing parasjagu oli.
Vist juba kolmandat aastat järjest olen saanud olla publiku hulgas, saalis võistulugemisest osa saamas. Valisin kõige vanema vanusegrupi, kus sel aastal 14 gümnasisti.
Kõige parem leid oli katkend jutustusest "Noored hinged". Jutustuses oli sees jutustus raamatutest, ja see lugu tuli esitusele.
"Kord elas üliõpilane," ütles Kulno uuesti. "Tema armastas raamatuid, suuri ja tarku raamatuid armastas ta, kus olid sees kõik ilma-asjad algmisest saadik, aga ometi ei ostnud ta neist ühtegi, sest tal polnud raha..." ... "Raamat sai talle unistuseks, raamat sai suureks näljaks. Raamatukaupluste akende taga seisatades kerkis talle midagi kurku, mida ta alla pidi neelama. Nõndasama neelavad nälginud lapsed, kui nad vahivad heledasti valgustatud vorstipoe akna taga külmal talveõhtul - kössis, roosade kõrvalestade, sinakate huulte ja põue topitud kangete kätega ... Mida vähem üliõpilasel võimalust oli raamatuid muretseda, seda enam hakkas ta neid himustama ja armastama - kirgliselt, pööraselt, nagu oleks neis tema pääsmine, hingeõnnistus. Oleks ta luuletaja olnud, tingimata oleks ta siis raamatule terved kogud salmikuid pühendanud, vaadeldes teda kui oma esimest armastust, mis igatsetav oma kättesaamatuses. Ta oli kuulnud ja lugenud, esimene armastus jäävat kauaks, alatiseks, isegi surres võivat ta veel pooltardunud rinnas tuksatuse sünnitada - nii püsiv olla see. Üliõpilane uskus seda, tahtis uskuda, sest usk oli hea ja laskis loota, et armastus raamatute vastu seniks jääb, kui ülikool lõpetatud ja kui elu unistused saavad reaalseiks lausa päisel päeval: siis tahtis ta minna ja armastatud raamatud omale koju tuua, palju raamatuid."
Selline siis ette kantud loo algus. Peast esitatud, tekstina jutustatud. Sõna sõnalt raamatust pähe õpitud. Ja mitte ainult need read, laused, mõtted, edasi veel 2-3 lehekülge teksti* raamatus. Ajaliselt parim valik, sest ligilähedal oli olnud Tammsaare sünniaastapäev, Raamatu Aasta avamine ja Eesti kirjanduse päev.
...
Võidu võttis tütarlaps, kes luges katkendi "Tõe ja õiguse" II osast. Olen enda jaoks paar lauset märkmetesse kirja pannus: Tütarlaps mustas. Rahulik. Hea kuulata. Kas jumal on?
Ega see info tagantjärele palju ei räägi, sest nüüd üle lugedes näen, et seitsme numbri juurde olen kirjutanud tüdruk/tütarlaps mustas. Paar poissi mustas oli ka.
Nojah, ma parem ei hakka ütlema, et ma ka... must seelik ja must pluus.
Peapreemia läks Tartusse tütarlapsele nimega Säde. Lisati juurde, et kõige tammsaarelikum lugemine. Seda esitust kuulates pühkis nii mõnigi vargsi silmanurgast pisara. Nii et žürii** õige otsus.
Aga alla ei jäänud ka noormees keskmisest vanuserühmast. Tema esitas Indreku ja härra Mauruse dialoogi "Tõe ja õiguse" II osast. No seal läksid emotsioonid lausa kärssama! Gregor pälvis auhinna*** Publiku lemmik.
...
* A.H.Tammsaare "Kogutud teosed II" lk 190 - 193
** Tuntumad nimed seekordses žüriis olid Iivi Lepik, Samuel Colomb ja Contra.
*** Auhinnad ootavad jagamist.
...
