Kolmas... soe aprillipäev

 ...

03.04.2025

#päevakommentaar

Pole veel kohanenud õhusoojusega. Ühest küljest nauditav, teisest küljest... väsitas ära. Mulle sobivad ka jahedamad ruumid rohkem kui soojad. 17° õues on päris suvine suurus, päikese käes oli kindlasti rohkem. 11 000 sammu päevast liikumist andsid kütet juurdegi. Igatahes õhtuks oli toss väljas.

Projekt mutimullahunnikud sai ligi tunnise jätku. Mitte et see veel lõppenud oleks, aga suur osa nende maa-aluste tegelaste tekitatud lahinguväljast on likvideeritud. 

Kunagi tehti muttide nahkadest kasukaid, mütse ja muhve. Tänapäeva lastele on teada-tuntud Naksitrallide Muhv, aga mina oma lapsepõlvest mäletan, et vanaemal oli kapis EW aegne, mida ta, tõsi küll, enam ei kasutanud, aga jutt oli, et mutinahkne. Ma mõnikord mängisin sellega. 

Tänapäeval võid saada loomakaitsjate hukkamõistu osaliseks, kui mingi naturaalne nahkne toode keha kaunistab või sooja annab. Keegi ei pane enam pähe kährikunahast mütsi või selga karakull-kasukat. Emal oli selline kasukas, jube raske, sest oli kokku õmmeldud väikestest tükkidest. Ma ei mäleta, kui palju ta kasukaga käis, vähemasti ühtegi fotot ei tule silma ette, et kasukas seljas. Ma ei mäleta isegi seda, kui palju minu kährikunahkne krae mul kaelas oli, aga ta oli olemas, oli selline vaba pidamisega loom (st krae), polnud kuhugi kinnitatud. 

Nüüd on mul arvutitoolil valge pisike pehme lambanahkne kate. Mõnikord silitan teda ja mõtlen, et kas ma olen liiga julma suhtumisega? Nunnu lambukene, ohverdas end inimese heaks.

Paar nädalat tagasi vedeles tee ääres autoõnnetusse sattunud väikeloom... kui juba elukaotusest rääkida.

Teadjamad inimesed ütlesid, et metsnugis.  Loomulikult tegin ma pilti ja konsulteerisin rahvaga ;) Oleks mõni lapsuke minuga olnud, oleksime ehk matused korraldanud. Nüüd ta jäi sinna maanteeäärsesse kraavi.

See eest konnade elu olen küll püüdnud turvata. Kui kõnniringil oleme, siis ikka mõni koperdab üle tee. Mõni väledam teeb pikki hüppeid, teine paksuke on päris aeglase tempoga. 

Ma siis natuke aitan, lükkan takka või korraldan transporti. 

Millest jutt alguse sai? Muttidest? Õige jah, lubasin ju relva muretseda... millalgi.

...

 

Teise aprilli tiirutus

 ...

#päevakommentaar 

Peaks ehk rääkima, kui rumal üks inimene võib olla. Läheb surnuaeda, aga tikke kaasa ei võta. 

Lootsin, et ju kellegi käest ikka saan, aga surnuaias valitses inimtühjus. Ka põlevaid küünlaid peaaegu et polnud. Ühel haual siiski leidsin, kaks võbeleva leegiga,  kolmas oli vist tuuleiilidele alla andnud. Sain läbi häda oksakese abil enda küünla ka süüdatud. Pärast veel tänasin prouat, kelle haual toimetasin, keegi Evdokija, sündinud 1903. Vanaisa eakaaslane, vanaisal on  järgmisel nädalal sünniaastapäev, 121. Seepärast Liivalt läbi põikasimegi. 

Et kus siis see rumalus? No pärast tuli meelde, et taha pagasnikusse ma ei vaadanudki, seal oli 3 topsi tikke, ei tea, mis ajast jäänud. Täitsa ilmaasjata nägin nii palju vaeva!

”Tões ja õiguses” on öelnud: tee tööd ja näe vaeva,  siis tuleb armastus.  Tõde, mis tegelikult kohe sealsamas kahtluse alla on pandud.

Mul oli väga armas vanaisa,  tubli ja töökas.  Ja päris kireva elusaatusega. 

1926

...

Esimene aprill

 ...

Mustanditest leidsin. Parem hilja kui mitte kunagi.

#päevakommentaar

Võtaks ja pingutaks... ja teeks blogimise kuu. Pikka juttu ei heieta.

Mõned päevamõtted.

Esimene aprillipäev läks nii, et mingit nalja mina ei teinud. Mind ennast tõmmati küll haneks. Kaasa juhtis tähelepanu mu sisejalanõudele, et kuhu kõntsa sisse ma astunud olen. Loomulikult hakkasin uurima. 

Mis meenutab üht teist lolliks jäämist. Selline aastate tagune. Polnud küll enam 1. aprill, lõpuks avastasin, et oli lihtsalt mõned päevad vana ajaleht. Lugesin sealt kuulutust "Müüa jetinahkne kasukas”. Ma isegi guugeldasin, kas on tõesti olemas ka selline loom nagu jeti. No tõesti, pildid näitasid kena valge karvaga... jetit...  ;)

...

Tänaste õuetööde hulka kuulus mutimullahunnikute likvideerimine. 1/10 sai vist tehtud. 4 ämbritäit mulda, pool ämbritäit kivikesi ja 2 klaasikildu. Mul on tunne, et pean ikka  miski maa-aluse kahuri muretsema. Või mutilõksu üles panema.

Aga rabast saadi tank kätte. Leedus siis. Palju pingutust, palju vastamata küsimusi. Kindlasti palju pisaraid.

Budapestis panid sugulased märgi maha.

Piiride kehtestamine.

...