...
Reklaam puukujuritele!
Nende toodang siis.
 |
| 22.08.2021 |
...
Loosung, mis sobib iga riigikorraga... Teatri- ja muusikamuuseum.
...
Kontrollisin ennast. Et mitu päeva seda kuud veel on. Olen endale pannud ühe tähtaja... teen augusti lõpuks valmis.
Jeee! Tänasega kokku neli päeva... pluss tagataskus plaan B. Töödejuhataja saatis kirja, et ootab materjale nädala jooksul. Nii siis, ma pean küll ruttu ära tegelema, aga kohe tormama ei hakka.
Kalendrit uurides avastasin veel ühte koma teist.
Esiteks muidugi, mul on kalendris ikka õige kuu lahti. Alati ei pruugi olla.
Ja et täna on nimepäev... August. Kustav. Ja Kusti.
Saaremaa vanaema isanimi oli Kustu.
Sealkandis on ka sajanditagune hauaplats. Saaremaal siis.
Keegi kuskil õnneks ikka teab.
...
Veel on Augustus.
Temast olen kirjutanud.
Augustuse hukkumine reisil Baltimaadesse.
...
Ja lõpetuseks.
Suvi hakkab seljataha jääma.
Augustist rääkimata.
...
...
Vaatasin hiljuti 1991.a dokfilmi Jaan Kaplinskist. Kõrvu jäi sõna... tiheli.
Tihedasti koos.
Minu lemmik tiheli on aga veepiiskadest pärlikee. Kerge oli seda leida, sest FB pakkus just jagamiseks minu 9 aasta tagust fotot.
Vana "seebikarp" oli ilmselgelt parem kui praegune.
Suviselt tiheli lilled...
Ja sügiseselt tiheli seened.
Needki vanad pildid.
Nagu seegi.
Minu viimane tööpäev.
Kotid, tõsi küll, pole kõik minu omad.
Lõpuks piltidega tänases päevas. Tegelikult küll juba paar päeva tagasi.
Lauad, laastud, latid... kõik kenasti tiheli.
Sellises majas elaks isegi!
...
...
Kõigepealt oli iseseisvus.
Ja on fotod suguvõsa vanast albumist.
Lisaks raamatud, ajakirjandus, teatmeteosed.
Wikipeedia ütleb: Esimest korda heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni 12. novembril 1918. Pärast juunipööret, 21. juunil 1940, võeti Eesti lipp sealt maha. Järgmisel päeval heisati sinimustvalge lipp uuesti, nüüd juba kõrvuti punalipuga, aga juba 27. juulil 1940 eemaldati Eesti lipp uuesti tornist. Saksa okupatsioon vägede lahkumisel tõmmati Eesti lipp veel korraks lehvima, aga 22. septembril 1944, kui nõukogude väed Tallinna jõudsid, asendati meie lipp punaplaguga.
Vastust küsimus, et mis lipp Pika Hermanni tornis saksa okupatsiooni ajal lehvis, ma sellest Wikipeedia artiklist ei leidnud.
Küll aga leidsin ühes A.Viiviku artiklis info, et sinimustvalge heisati Pika Hermanni torni esimest korda juba 25.veebruaril 1918, kuid alanud okupatsioon asendas selle Saksa keisririigi lipuga, ja 11. novembril heisati trikoloor uuesti.
Edasi sai meie lipp lehvida 1940. aasta suveni.
Ja veel, samas artiklis: pärast aastat punalipu all heisati sinimustvalge Toompeale 28.08.1941.
Peatselt ilmus selle kõrvale haakrist-lipp, lühikest aega olid kaks lippu koos, edasi jäi ainult vallutajate sümbol.
20. septembril 1944 heisati trikoloor uuesti, kahe päeva pärast aga asendati, seekord taas punalipuga. Nõukogude sümboolika lehvis tornis 44 ja pool aastat.
1989. aasta 24. veebruaril pääses meie rahvuslipp lootusrikkalt torni tippu, et anda märku rahva taasiseseisvumissoovist.
...
Raadiost tuleb laul: "Jää vabaks, Eesti meri, jää vabaks, Eesti pind."
Kordades rohkem olen ma laulnud/kuulnud seda sõnadega: "Saa vabaks, Eesti meri... Saa vabaks, Eesti pind".
Esiteks, praegu ma enam ei laula (laulda pole ma küll kunagi osanud), teiseks on neid aastaid, mil vabast Eestist unistatud ja lauldud sai, arvuliselt rohkem, kui neid, mil Eesti taas iseseisev on saanud olla. Tol ajal lauldi ka kodudes rohkem, ja ühikas oli ikka keegi, kes kitarri tinistas ja lauluviisi üles võttis.
...
Lõpuks tänane tähtpäev ja taasiseseisvumine. Mida ma tegin augustis 1991?
Siis olid juba olulised sündmused toimunud, Balti kett ja Toompeal sinimustvalge lipp, Eesti Kodanike komiteed ja Eesti Kongress.
Mina olin nädal aega Rootsis, oma teisel välisreisil. Rootsi TV edastas ärevaid meeleolusid, nii et mure juba oli, mis meid kodus ootab.
Vaatasin just oma tolleaegset punast passi.
Me jõudsime tagasi Eestisse 18. augustil.
Vaid paar päeva, ja oligi ajalooline 20. august 1991.
...
...
Revideerin mustandeid, katsun nende arvu vähendada.
Hetkel on kirjas 230. Mustandeid siis.
Nagu see lugu vanadest meestest.
Kas kustutada... või lõpetada ja avaldada?
7.aprill 2021
Koržets tuli saatesse "Hommik Anuga" kahe raamatuga. Ja siis ta luges oma luuletuse ja rääkis vanast mehest. Ja igavikust.
Mina vaatasin ja mõtlesin: mis vana mees see Koržets nüüd äkki on. Mitmed suured juubelid alles ees!
Kui mina alles noor olin, vot siis olid mehed vanad. Noori oli ka, aga nemad ei olnud nii huvitavad.
Nüüd, kui siin-seal kalmisturingi tegemas, jäävad silma nii nimed kui numbrid. Mõnedki nimed tuttavad. Käin ja arvutan, kui palju on inimesele eluaastaid antud.
Ja ei suuda ära imestada: mis on saanud neist teada - tuntud vanadest meestest!
Igavikuteelised... seda muidugi.
Aga kui ma siis näen neid numbreid hauaplaadil... või sünni- ja surmaaastaid kuskil kirjasõnas.
Nad olid isegi siis veel puhta noored, kui nende aeg otsa sai!
Sulev Nõmmik (1931 - 1992)... 61
Einari Koppel (1925 - 1978)... 53
Vello Viisimaa (1928 - 1991)... 63
Voldemar Panso (1920 - 1977)... 57
Karl Kalkun (1927 - 1990)... 63
Rein Aren (1927 - 1990)... 63
Eduard Ralja (1924 - 1987)... 63
Arnold Sikkel (1912 - 1974)... 62
Georg Ots (1920 - 1975)... 55
...
Tegelikult on neid nimesid veel.
Paul Keres (1916 - 1975)... 59
Paul Lettens (1927-1981)... 54
Valdo Pant (1928 - 1976)... 48
On veelgi.
Nii mõnegi puhul on tiksunud peas mõte: vana mees on väsinud, vana mees tahab koju. Siis, kui lahkumisest räägiti.
Raimond Kaugver (1926 - 1992) nende hulgas.
Aga aeg on mind muutnud.
Nüüd on isegi 70+ mehed puhta noored.
Palun mulle vanu mehi, kellele saaks jälle alt üles vaadata!
 |
...
Kes kunagi kuidagi kedagi
see samuti seda ja todagi
ja kindlasti sihukest midagi
ja mitte niisama, vaid vägagi.
Eks minagi kunagi midagi
ja tõtt-öelda isegi vägagi,
võib-olla ma isegi sedagi,
kuid juba on rohtunud radagi.
Mu sõber, kui sinagi midagi
või kunagi kuidagi kedagi,
siis silmas pea kindlasti sedagi,
ja mitte niisama, vaid vägagi.
(Vladislav Koržets)
...
...
Kaasa küsis ükspäev, kas ma mäletan, miks ma kunagi teleka kasti ronisin.
Kes siis nii vanu asju mäletab!
Aga loomulikult suutsin välja mõelda.
Ju mind oli vaja remonti viia!
Tol ajal olid telekad hoopis teistsugused kui praegu.
Kastidest rääkimata... ma ju mahtusin sisse!
Pilti mul pole.
Aga mul on pilt sellest korrast, kui poja sai kasti pandud!
Vaevalt et ta sinna ise ronis.
...
Kui juba vana aja kastidest rääkida, ei saa mööda minna kartulikastidest. Küllap on veel majapidamisi, kus need kasutusel. Meie mõned allesjäänud on virnas kõrvalhoones.
Kuuri all.
Ehk leiavad kunagi kuskil rakendust.
Sai neid ennevanastigi kasutatud mitmel otstarbel.
Kui juba vanu pilte* sorteerida.
Kastimajandus.
...
.*võimalik, et foto 2 pole minu tehtud. Aga laps on minu ;)
...
...
30. juuli 2021
Peab vist end meediast distantseerima. Mitte et mu arusaamised sellest paraneks, aga ehk oleks natuke lihtsam, ei peaks pead murdma asjade üle, mis ümberringi toimuvad. Praegu on aga õhk paks küsimustest, millele mina vastust leida ei oska.
...
Kui inimene korjab isikukoode ja laeb enda arvutisse sadades tuhandetes (?) võõraid dokumendifotosid... kas see on mingi hobi või? Vanasti korjati marke ja kommipabereid, need olid vähemalt värvilised ja ilusate piltidega. Mina oma viimaseid passipilte ei taha ise ka vaadata, seda enam, et ma pole seniajani kindel, et just mina seal pildi peal olen. Ilmselgelt tehti nõuka-ajal paremaid fotosid, vähemasti nägin nende peal täitsa noor ja kena välja ;)
Ah jah, mulle teavitavat kirja ei tulnud, kas see on nüüd sooline või vanuseline diskrimineerimine, et minu isikuandmed on jäänud alla laadimata? Või on need lihtsalt juba mõnele kuritegelikule ühendusele edasi müüdud?
...
Või siis kõik see nõme ilkumine Ekspressi Kranaadis. Ja siis ma veel imestan suvalise loo juures kommentaare lugedes, kuidas inimesed ometi nii õelad võivad olla, igas suuremas kommentaariumis käib lihtlabane ärapanemise. Vaatasin lugu Repsust (ainult pealkirja, võib olla oli sisu leebe ja naljakas, ma ei tea) ja mulle tuli millegipärast meelde kunagi kuuldud tarkus.
Maaslamajat ei lööda.
Tegelikult on selle mõtte lahti rääkinud A.T. ühes väiksemas ajalehes.
...
Vaktsineerimisest ma ka aru ei saa, kuu aega tagasi käis üks inimene suures meditsiiniasutuses palumas, kas ta saaks seal kätte ka oma teise doosi, aga kolm päeva varem, ees on ootamatu ja vältimatu reis võõrasse riiki, kuhu ta jääb kauemaks. Kas ta sai selle? Loomulikult mitte, keegi ei pakkunud mingitki lahendust. Ainult kaastunnet avaldati.
Nüüd on avalikkuse suur huvi üks vaktsineerimata avaliku elu tegelane, kes nagu kujutaks riigile suurt ohtu. Ainult aru ma ei saa, millega. Et võib haigestuda? Kes meist ikka niiväga kaitstud on. Võimalik muidugi, et noorik kavalpea, teab, kuidas kahtlejate hääli valimistel enda kasuks keerata. Aga loomulikult peab ta sellisel juhul aitäh meediale ütlema, kes talle tasuta reklaami teeb.
...
Ekspressis oli tegelikult üks minu looga haakuv mõte ka. Aapo Ilvese sõnastuses.
Haa! Televiisor tuleb lihtsalt välja lülitada, portaale ei pea üldse avamagi, sotsiaalvõrgustikku saab võtta lihtsalt kui kassipiltidega tapeeti. Kui ma teid ei kuula, ei pääse te ka mulle pähe. Paras!
Nii on.
...
11. august 2021
Selline poolik lugu mustandites, miskipärast seisma jäänud. Ju mõlkus veel midagi mõttes, kes see enam mäletab.
Pigem panen juurde tänase tähelepaneku.
Kõigepealt muidugi kummitab mind küsimus, et miks? Aga see selleks.
Lehes oli soojade meenutustega järelhüüe lahkunud Viivile.
Delfis leidsin loo kogu perekonna paturegistrist ja ebaõnnestumistest... loomulikult, õige moment sõnnikusse kaevuda ja see siis laiali laotada...
..
Aga jah, kui teeks pausi. Nii nagu Aapo Ilves soovitas.
Meediapausi.
Tõmbaks juhtmed seinast välja.
...
...
Mul on esialgu ainult kõrgemale.
Kui hästi läheb, jõuan ehk nädala jooksul kaugemale ka.
Kiiremini... seekord pigem mitte.
...
Leidsin suviste piltide hulgast siiski ka teised teemakohased võtted.
Kuidas saab mugavasti, pingutamata.
Ilmselgelt näeb kaugemale, kui kasutad prille.
...
Ja liigud kiiremini, kui kasutad korraga kaht sõiduvahendit.
Bussiga praamil.
...
...
Viimases reedes oli palju pidulikkust ja ilu... sealhulgas palju lilleilu.
Ei saa jätta märki maha jätmata!
