Juuli ja August

...

Meeldetuletus Fb-s oli selline.

Et täna on see öö, kui kohtuvad Juuli ja August. Ja siis 9 kuud edasi rõõmustab meid oma tulekuga Mai.

Mul on sellest Juulist natukene kahju, aga Mai oma tulekuga teeb juba praegu, kui ooteaeg 9 kuud alles ees, meele rõõmsaks.

Ja August on tuntud tegija ;)

...

Protesteerin

...

Ritsikas ütles, et pihlakad tema maja juures on juba punased.

Et see on märk sügisest.

Ma ei taha seda kuulda.

Ja ma pole nõus seda uskuma, sest minul siin on ikka veel suvi, kõik ümberringi alles roheline. See üksik punase ja kollasekirju metsmaasika leht pujengipõõsa all… selle ma katkusin välja.

Ma ei taha näha oma õues mitte ühtegi märki sügisest.

 

Palun tagasi mu võililled ja kollased liblikad.

 ...

Kakanaljad

...
Kui ma ühes top-100 blogis kakanalja lugesin, olin küll... pehmelt öeldes hämmingus.

No et mida.
Vaja mul teada, kuidas mehed tagumikku pühivad.

Aga tänane Eesti Ekspress oli lausa reklaami üles pannud.

Õigem öelda, et jagas võõrast reklaami.

Siis sain aru.

Et see nüüd kuum teema.

Küsisin lastelt, kas nad ka mõnda kakanalja teavad.

Tüdruklaps ei teadnud, aga poisslapsel pidi neid tuhandeid olema.

Palve peale jagada oldi lahkelt nõus.

Kõige lühem oli: kaka-kaka-puuks-puuks.

Ja nalja nabani.

Pikemates pidi kakat ja puuksu rohkem olema.

Nalja kindlasti ka, ma igaks juhuks piirdusin selle ühega, sest ega tõsiste asjade üle liiga palju nalja ka teha pole kena.

Niipalju siis naljakat, suisa tõsist sain Ekspressist veel teada.

Et kui kaka-kaka-puuks-puuks on tehtud, siis tuleb võtta pepupuhastusgeel ja lahinguväli ära koristada.
...

Avatud talu

...

Kuna mul ei onud aimugi, mida üks lahtiste ustega talupäev endast kujutab, hakkasin kaasale ääri-veeri rääkima.

Et võiks ju natukene sõita.

Ja päris võõras koht ka pole... blogi loen ja pilte vaatan.

Kuna mulle lapsed laenuks antud, siis liikusime päris suure meeskonnaga.

Ja pikalt paigal ei püsinud.

Algul vaatasime aia üle.
Imetlesime tervikut...

... ja iga detaili omaette.

Vestlesime papagoidega.

Tegime hoogu...

... ja võtsime hoo maha.

Pisut kaugemal sai tehnikat katsuda.

Ja veel kaugemal tuli meri vastu.

Eriti kaugemale minna enam ei saanudki.

Ainult vaadata.

Selline pühapäev meil.

Otsast otsani  nauditav.
...

Promenaadil promeneerimas

...

Ma ei mäleta, et ma varem oleks seal käinud.

Aga seda ma loen, et Haapsalu linn poleks promenaadita see, mis ta on.

Mina arvan, et kõige olulisemad on inimesed. 

Nii ma siis julgen kinnitada, et eeskätt Elviine pärast sai Haapsallu mindud.

Olime oodatud, hoitud, söödetud.

Algul kartulid ja kotletid, pärast kohv ja koogid. 

Ei mingit juttu, et ehk me algul veidi promeneerime ja siis alles tuleme.

Ikka vastupidi.

...

Nii me siis sõime ja jõime.

 

Hiljem käisime kalmistul lähedast mälestamas.

Sealsamas kõrval oli rohtunud haud kauni kivi ja suure kirjaga: pere puhkepaik. Ja väiksemalt juures: mälestus teist meid kalmule kutsub.

Ei ühtegi nime ega kuupäeva.
Lihtsalt kaunis hauaplats... unustuses.

Ma ei usu, et mälestusi, mis kutsuks, enam ei ole. Pigem on aeg teinud oma töö ja need, kes käisid, enam ei jõua, lihtsalt ei jaksa.

Või neid ehk enam polegi.

...

Ja siis läksime promenaadile.

Seal olid sellised kummalised väljpanekud.
Vettepanekud... kui täpsemalt öelda.
Ju see mingi kunst on, igatahes huvitav.

Ja pisut õõvastav.

Õnneks oli vees pärisloodust  ka.
Luik poegadega.

Nemad tundsid end justkui kalad vees... pareminigi veel.
...

Kokkutulek

 ...
Sünnipäevalapsed tegid kokkutuleku.

 

Kõik kokku.

Lugesid aastad kokku, kutsusid lähedasemad kokku, korraldasid piduliku pikniku.

Aastaid kokku tuli 148...

Palju õnne!

 

80
50
18

Külalisi kokku... mina ei lugenud.

 

Palju oli.

Kõike oli.

Oli muusikat, oli tantsu (kõige ilusam tants on tinna) ja oli muud meelelahutust.

 

 

Kõik nautisid.
Ka kõige tillemad.

 ...

Kiluleivad

...
Hommikul tegin valmis.

Kiluvõileivad.

Torti pole tarviski!

...

Alaealised... kilud ja kassid

...

Kui ma esimese kilukarbiga suhtesse astusin, olin pehmelt öeldes üllatunud. 

Kilud küll, aga ilmselgelt alaealised. 

Ritsikas arvas, et euronõuded. Temal viimane kokkupuude kiludega samasugune. 

Et puhastamiseks liiga pisikesed. 

Kui pea, soolikad ja sabaga selgroog olid eemaldatud, polnud kalast midagi järgi.

Õnneks, õnneks: 2 ülejäänud karpi olid ikka kilud, mitte mingid kiluhakatised ega vastuolulised euronõuded:  väikseid püüda ei tohi ja suurte soolamine on keelatud.

Miks nii palju kilusid?

Loomulikult homsele peolauale. 

Võileivad.

Tundub  natuke küll alaealiste (kilude) ärakasutamisena, aga mis teha - mis teha.

Loomulikult oleks loogilisem pisikesed kalad anda pisikestele kassidele, aga siis tuleks nendest tillukestest teha lihtsalt kassikalakonserv, vähem soolane ja rohkem koorene.

Mul isegi tuttavad kassid olemas.

Suurem osa ka samasugused alaealised. 

Rõõmustaksid kindlasti väikest kala kohates.

Kassi-emmel ka poleks põhjust nuriseda.

 ...

Võlu ja valu

...
Rünnakrühm ööpimeduses.

Kuidagi õnnestus pildile saada.

Tegelikult ju ainult sääsed, aga oi kui tigedad.
Ja parvedena.

Naerda pole siin midagi.

Kui ennast ööseks õue magama unustaks, ei tea, kas oleks hommikuks otsas?

See oli see valu.

Kõik muu oli võlu.

...

Kes on kivikuningas

...
Ega palju polegi muutunud.

Juuli 2014

 Juuli 2016

Lihtsalt lapsed on suureks kasvanud.

...

Näoga mere poole

...
Aasta 2016 on merekultuuri aasta.

Kui kohale jõudsin, oli suur töö juba tehtud.

Niidetud, riisutud, tassitud.
Koristatud.

 

Minu viga, ei oska ennast jagada.

Aga mere äärde ma jõudsin, ja kuna seal oli juba kõik tehtud, oli muidugi eriti ilus.

Maja ümbrus.

Meri nagunii, merega polnudki vaja midagi teha, meretee ainult lahti niita.
Kokku riisuda.
Ära vedada.

Aga seegi oli juba tehtud.
Kui mina kohale jõudsin.

Tegijad said ka lõpuks nautida.

Õde ujumas

...

Lapsed tegid pilti

...

Kui ma omale uue (odava) fotoka ostsin, olin arvamusel, et see on parem kui vana.

Mis oli ka odav.

Aga tsipake suurem.

Mina tahan, et on pisike, hea taskusse pista.

Kvaliteetfotosid ma nagunii tegema ei hakka.

Kuigi jah, ühel võistlusel sain ma oma fotoga isegi I koha... aga see on hoopis teine lugu.

Kuna uus polnud parem kui vana, pigem vastupidi, siis andsin uue fotoka laste kätte.

Las pildistavad.

Teevad videosid.

Lavastavad stseene.

Mu meelest said nad kenasti hakkama.

 

 ...