Midagi värskest kapsast

...Värskekapsa-pudrunuiasalat

...
Leidsin kapist killukese värsket kapsast, selline tõeliselt värske ja mahlane. Sõbrants tegi ananassi ja kodujuustuga. Väga hea oli, aga mida pole, seda pole.
Ananassi.
Kodujuustu.

Lõikusin kapsa peeneks.
Tampisin pudrunuiaga mahlaseks.
Sidrunit oli. Tilgutasin sealt mahla juurde, natuke soola ja sutike suhkrut.
Aga ikka kuidagi nagu vähe.
Kolasin siis veidi netis ja leidsin, et minu lemmik retseptimeister oli minu moodi mõelnud ja salati kokku seganud.
Sealt siis idee. Et tomatit ja tilli ja paar piiska õli.
Lahe salat tuli.
...
Terve kapsapea on veel varuks valmis. Homme lähen selle kallale. Uus retsept kuskilt netiavarustest ka olemas.
Küüslaugu, porgandi ja sibulapealsetega.
Juba praegu käivad neelud.
...

Kuidas pildistada puhkust...

...
Ma olen hästi puhanud.
Mis see siis on, see puhkus?

Palju olulisi inimesi. Lapsi ja lapselapsi, sugulasi ja sõpru.

...
Palju kauneid kohti, uusavastatud või taasavastatud.

Angla tuulikud

Panga pangal

...
Igasuguseid põnevaid üritusi.

Mototoober

Laulupidu

...
Palju toredaid tegemisi.

Murakal käidud

...

Aga kui ikka kõigest väsinud oled, tuleb lihtsalt külili visata. Ja puhata.


Seda olen minagi piisavalt teinud :)
...

Fotojaht: lind... ainsuses

...
Kuna mina olen selline aeglane ja vist ka lärmakas, siis mina lindudele "pihta" ei saa.

Linnalinnud ainult suudavad ära oodata.


Välja kannatada.

Nemad on omandanud kõik linnaeluks vajalikud äraelamisnipid.

...

Kõrvuti... Lauluväljakul... ÜhesHingamine...

...
Kus mujal rohkem kõrvuti saab olla kui Lauluväljakul...
Laulukaare all kõrvuti, pinkidel kõrvuti, seismas kõrvuti....
Lipp lipu kõrval...


Pall palli kõrval...
Värv värvi kõrval...


Õlg õla kõrval...


Jalg jala kõrval...


Kõik on kokku Laulupidu.
...

Matkalised teele saadetud...

...

Matkast ma loobusin… põhjendust polnud niisama lihtne leida. Eelmise aasta oma ei sobinud – et ei mahu kanuusse sisse. Rattale ma mahun, hoolimata et sadul peaaegu olematult kitsas on.

Ütlesin ausalt välja, et võhma ei ole.

Appikene, Lätti ja tagasi, ma olen juba siis läbi, kui satun sõitudele “tunne oma kodukanti”.

Aga ma pidin minejatele oma õnnistuse kaasa andma ja kroonikasse ka mõned kaadrid jäädvustama.

Vähemasti matka esimene pooltund on detailselt ajaloosse raiutud.

…

8.10 jõudsin sündmuskohale

8.13 ratas 1 laadimine lõpetatud

8.19 ratas 2 laadimine lõpetatud

8.23 ratas 3 laadimine lõpetatud

8.25 lahinguvarustus – kiivrid ja relvad (tööriistad)

8.26 esimesel katsel minemine, katkestatud

8.29 esimesel katsel pumpamine

8.31 sõit algab

8.33 esimene vahepeatus – teisel katsel pumpamine - tagumine kumm ja osavõtlik naabrimees

8.37 sõit jätkub

8.41 reisiseltskonna fotografeerimine, ebaõnnestunud.

Parima kaadri oleks saanud hoopis minust.

Kui ma endast kõike andes kilomeetrikese ette kihutasin – et sõitev seltskond pildile jäädvustada, hakkasin juba ratta peal fotokat pihku õngitsema, ja siis jäin maha tulles kotirihma pidi lenksu taha kinni ja et teises käes oli fotokas, siis kaotas ratas tasakaalu ja ma jäin maha tulles ülevisatavat jalga pidi sadula taha kinni (tõtt tunnistades, mu ratas ei vasta mu mõõtmetele ja raam on kuskil sama kõrgel kui mu naba). Igatahes vajusin ma korraks hunnikusse, aga see käis kähku, pildid (ähmased) said tehtud ja ise jäin terveks.

Pildile jäädvustamata jäin ka, minu rõõmuks oli seltskonna aparaat turvaliselt reisikotti peidetud. Sõbrants küll ütles, et tema mõte oli haarata mu käest fotokas ja teha see emotsionaalne võte… aga ega ta poleks ratta pealt paremini maha saanud.

…

Ja 10 minutit sõitu…

8.52 lähenesime piirile… tõsi küll, mitte veel riigipiir.

Maakonna piir… hajusin vaikselt ära, ja kui edasi aus olla, siis tagasiteel oli mu ratta kiirus ligi 10 km tunnis vähem kui minekul

Mis ma kogu aeg räägin – võhma ei ole.

…

Sai laulupeol käidud...

-->

...

Peaks ikka natuke kroonikat ka kirjutama, laulupidu pole mitte igapäevane, isegi mitte iga-aastane sündmus.

Kõige lihtsam osavõtt, et lamasklema teleka ette, väike vein ja näksimine lauale… ja siis mõneks tunniks muusikat nautima ja eestlusest uhkust tundma. Palju näidatakse, kõike kuuled, mõned asjad räägitakse selgeks ka. Ja ülevaade on mäe pealt ja kaare alt.

Midagi veel näppude vahele… viimase, koolinoorte laulupidu tegelesin teleri ees viltimisega, kohvitassisoojendajast sai mu laulupeoprojekt. Esimese laulu ajal alustasin ja viimase ajal lõpetasin. Ega ma teda just väga tihti ei kasuta, aga olemas on ja laulupidu on märgistatud.

...

Seekord tahtsin aga laulupeotunnet jagada, võtsin väikse sõbra näpuotsa ja koos me läksime. Eelmise õhtu kogemused kuuldud-nähtud, varustasime end jopede, keepide, jalanõude ja muu kuiva pudi-padiga (mis kokkuvõttes 50 % kasutamata jäi), lasime end rongijaama sõidutada ja põrutasime pealinna, laulupeole.

Päris algusajaks kohale ei jõudnud, aga pidu jagus meie jaoks piisavalt. Küll mitte ruumi: istumisest rääkimata, algul polnud võimalust astudagi. Nihutasime siis endid läbi vahede, ikka kõrgemale ja kõrgemale. Lootuses, et näeb paremini… aga kui oled ikka alles alla kahe-meetri-mees, ega siis ikka ei näe küll. Loodetavasti kuulmist see ei sega ja laulupeotunne saab omaseks ka pükste-seelikute piirkonnas.

...

Lainetus meie serva-piirkonda ka päris kohale ei jõudnud, aga kõik muu oli parimast parim.

Tähtsad laulud kuulsime ära, sini-must-valgeid lippe pole ma eluseeski nii palju näinud, mõnus tekst ja vut-vut-vut ergutussõnad, väike sõber oli ka väga rahul. Eriti kui üks priske hamburger vahepeal põske sai pistetud. Ja eks ta nägi seda, mida varem polnud näinud ega kogenud. Laulupeotunnet.

...

Lootus trammiga Balti jaama ja rongile jõuda luhtus juhuslikku telefonikõnet pealt kuuldes. Et miski transport enne ei liigu, kui rahvas koju pole läinud. Ju see siis oli millegi jaoks vajalik.

Kuna me nagunii oluliselt istuda polnud saanud, siis oli kõnd jalgades sees ja Lauluväljakult Balti jaama astumine polnud ületamatu probleem. Seda enam, et ega me siis ainukesed.

...

Rongile jõudsime aegsasti, isegi R kioskisse saime 10 minutit enne sulgemist sisse.

Mis oli oluline veidi närtsima kippuva energia taastamisel.

Rong oli ootamatult tühjavõitu, mõned muukeelsed ja mõned rahvariidelised kaasreisijad ikka olid.

Aga ära tegime!

...

-->

Kes see kirjaneitsi nüüd oli, kes kirjutas loo “Kuidas Tapiku pere laulupidusse sai”

...

Veedligi lood

...

Ma ei ole veeloom. Lapsena sai küll mai algul juba meres ujumas käidud… salaja, lapsevanemad teadsid, et käin korvpallitrennis.

Praegu pole vees enam seda magnetit, mis kisuks. Ju olen nüüdseks lihtsalt liiga kaalukas ja magnet on jäänud nõrgaks.

Aga on mitu vett, mis läbi mu elu on olnud olulised.

Lapsepõlvevesi… järv, kus kunagi ujumas käisime. Paadiga järvel kala püüdmas.

Tänaseks on jäänud sellest järvest alles kinnikasvanud kaldaveega vesiroosijärv.

Armastan teda endiselt.

...

Meregagi on vana tutvus. Kui maja mere ääres veel polnud, elasime telkides. Oluline oli veedligi olemine.

Nüüd siis suvekoht, vaatega merele.

...

Merega on mul veel teine eriline suhe. Igal aastal sõidan kordi liinil Tallinn - Stockholm – Tallinn. Naudin laevasõitu ja seda merd, mis mind Rootsi rannikulähistel vastu võtab.

...

Kodu juures suurt vett ei ole.Väike vesi, kohalik kraav.

Käin seal aeg-ajalt, külas Koprakülas.

Sealt ka see viimane foto.

Jäätunud veekeeris.

...

Kes minevikku ei mäleta…

...

...

Tegelikult ei saagi nii, et ei mäleta. Ikka tuleb meelde.

Kaugem minevik meenutab ennast ise… vanad fotod, ajakirjad, dokumendid. Ürikud ja kroonikad. Mingil hetkel tulevad nad ise su juurde.

Kui kraamid või sorteerid.

Või kui otsid midagi. Midagi, mis ehk jääbki leidmata, aga selle asemel on muud erilised leiud.

Täna vaatasin oma arvutikaustas mingil ajahetkel tehtud fotosid vanadest ajakirjadest. Sealt siis leid. Meeldetuletus minevikust.

...

Laulupidu aastal 1950. Mind siis veel olemas ei olnud. Aga ma olen päris kindel, et ka see laulupidu kandis endas varjatud mõtet, mis sest, et ajakiri pasundas hoopiski muud.

...

"Laulupeol laulab meie rahvas oma piiritust andumusest seltsimees Stalinile – nõukogude rahvaste võitude geniaalsele innustajale ja organiseerijale, väljendab sügavat kodumaa-armastust, oma võitlusvalmidust astuda vastu imperialistide-sõjaõhutajate igasugustele sepistustele."

…

"Laulupeo repertuaari koostamine toimus ägedas võitluses kodanlike natsionalistide Andreseni, Semperi, Vettiku, Pätsi ja Karindiga, kes igati püüdsid takistada meie nõukoguliku mitmepalgelise elu kajastamist laulupeol, tahtes piirata ning kitsendada meie nõukoguliku kultuuri arengut."

…

Tegelikult oli 1949. aastal küüditatud suur osa Eesti rahvast - laulurahvast, ideelisest ja isamaalisest.

Viis kuud enne uut laulupidu "tehti" eelmise peo viiest dirigendist kolm "rahvavaenlasteks" ja arreteeriti: Alfred Karindi, kellele määrati 10 aastat sunnitööd Mordva Dubravlagis, kust ta vabanes 1954. a; Teodor (Tuudur) Vettik, kes saadeti tribunali otsusega 25 aastaks orjatööle Irkutski oblastisse, kust ta vabanes 1956. a; Riho Päts, kellele määrati ENSV Ülemkohtu otsusega 25+5 aastat Kirovi oblasti orjalaagreid, kust ta vabanes 1955 a.

(artikkel)

...

Nõukogude Eesti 1950.a üldlaulupeol esines peale sega-, nais-, mees- ja lastekooride ning Nõukogude Armee koori veel eraldi kaevurite koor kolme lauluga.

Tänutundest suure vene rahva vastu esitas iga kooriliik ühe laulu vene keeles.

See oli XIII üldlaulupidu. (foto Eesti Päevalehest 4. juuli 2009)

...
Homme on XXV laulupeo esimene kontsert.
...