On selgunud tõsiasi, et hoolimata kõrgetest koolitustest ornitoloogi minust ei saa. Isegi kodusest lisa-tööst pole abi, ühe terve laupäeva kuulasin (õppisin) arvuti abil linnulaulu, nüüd enam ei suuda meenutada sedagi, mis lind see oli.
Musträstas?
Võimalik.
Kui ma oma koolitustel tehtud piltidel püüdsin tuvastada õpitud linde, selgus kurb tõsiasi, et ei tundnud enam ära pääsukest, linavästrikku ega metsvinti.
Selles võin loomulikult süüdistada oma fototehnilisi oskusi, aga ikkagi. Mõni tundis linnud ära isegi minu piltidel.
Eks see nii ongi, et samal ajal, kui mõni areneb, pean mina olema rahul, kui suudan taandarenemist kontrolli all hoida.
Kui suudan.
...
Kuna linnud ja pildid on hetkel osa mu vaba aja tegemistest, siis veel üks neid hobisid ühendav lugu.
Kas naaberrannas on suur kivi ja linnud või paat ja kalamehed?
Suumisin ranna endale lähemale.
Selge see, et kivid ja linnud.
Suured mustad linnud.
Kroppisin pildilt kivi välja.
Tõenäoliselt kormoranid.
Aga see roosa laik kivi kõrval?
Raadios kuulsin roosast pelikanist, netist vaatasin pilti ka.
Nii roosa see nüüd küll ei olnud.
Teine roosa lind, mis meelde tuli, oli flamingo.
Õnnelind flamingo.
See oleks juba liiga suur õnn.
Sõbrants võttis hoogu maha, et kilekott.
Kolleeg tegi asja selgeks.
Ei mingit eksootilist lindu.
Ma pean teda uskuma, ikkagi kaluri poeg.
Ornitoloogina olen ma tõesti täiesti mõttetu.
Aga täna hommikul kuulsin selle kevade esimest kägu.
Ja postkastis oli kutse tulla kolmapäeval kuulama õhtuseid linnuhääli.
...
3 kommentaari:
Hommikul - hoolekägu,
lõunal - leinakägu,
õhtul - õnnekägu.
Hoolega pead sa oma taandarengut kontrolli all hoidma!
Oled sa kindel, et see ikka kägu oli? :)
ehh... ma pole enam milleski kindel ;)
Kaelustuvi kohalik dialekt... :D
Postita kommentaar