Teine võimalus

...

Tuttava liinialuselt olen läbi aegade kuuske toomas käinud. 

Suurema lumega ja väiksema lumega.

Et päris lumetu toomine... võimalik, aga ei mäleta.

Seekord kõik teistmoodi.

Liinialune lumelage ja kuuselage. 

Kuskil novembri keskel käisid elektrimehed ja tegid platsi puhtaks.

Kuuskedest nagu muruniidukiga üle käidud.

Päris nukker seis.

Lumest võid vaid unistada ja sirguvatest kuusekestest saanud nukrad kuusekuhilad.  

Ei olnud neile antud suureks kasvamise võimalust.

Lühikest hetke jõulupuuna ka mitte.

Vaesekesed, valel ajal vales kohas.

Silitasin neid ja olin päris kurb.

Kui käe alla jäi see pisike käharpea, oli otsus hetkeline.

Teeme proovi, peab ehk 3 jõuluaegset päeva vastu.

On pidanud. 

Rohkemgi veel, aastavahetuse kindlasti, aga veab ehk kolmekuningapäevanigi välja.

Mõned oksaotsa okkad vaid näppimisel pudisevad, teised on kõvasti kinni.

Ehk tänuks, et andsin talle võimaluse... olla oluline siis, kui oled juba olematu?

Selline selle aasta kuuselugu.

...