Pildid kooliajast

......

Et 1. september tulekul, siis sellised fotod oleks nagu päevakohased. Fotod kooliajast.

Sedapuhku üks vana ülesvõte, tehtud Eesti Wabariigi esimese iseseisvuse lõpus.

Ebakindel ja kõikuv aeg.

Sel hetkel olid neil lastel veel igasugused koolid ja elukoolid ees… tänaseks on paljudel eluteegi lõpuni käidud, kooliteest rääkimata.

Ma ei tea enamike nende tüdrukute nimesid ega saatusi, aga tean, et nende edasised elud olid äärmusteni erinevad. Rahutud ajad maailmapoliitikas, sõda ja pagulus, iseseisvuse kaotus ja kodumaalt lahkumised, küüditamised, kodude kaotamine, võõraste võimude all elamine. Kõike oli.
…

Juba eriline oli selle kooli asutaja saatus. Elfriede Lender ja tema gümnaasium.

Elfriede Lender sündis 19. mail 1882 Tallinnas õmblejannast ema Maria Roasto ja sadulsepast isa Jaan Meikovi tütrena.

18 aastat hiljem lõpetas ladina gümnaasiumi pedagoogilise klassi algkooliõpetaja õigustega.

Mõni aeg hiljem abiellus ta insenerist Voldemar Lenderiga, kes oli esimene eestlasest Tallinna linnapea.

Kui Elfriede Lender 1904. aasta alguses abiellus, pidi ta loobuma oma õpetajakohast Esimeses Riiklikus Poistealgkoolis, sest tollased seadused ei lubanud abielunaisel riigikoolis töötada.

Läbi keeruliste aegade ja raskete perekondlike sündmuste jõudis Lender aastal 1907 vaid 25-aastasena oma erakooli rajamiseni.

Tänu tema suurele nõudlikkusele tõusis õppeasutuse maine lastevanemate silmis üha enam ning 1927. aastaks jõudis eragümnaasium eliitkoolide tasemeni.

1935. aasta novembris pühitseti Kreutzwaldi tänavas sisse päris oma koolimaja, mis ehitati suurelt jaolt lastevanemate raha eest (arhitekt Herbert Johanson).

30. septembril 1939 suri ootamatult Voldemar Lender.

Lenderi gümnaasiumile sai saatuslikuks 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon, mis lõpetas tema kooli tegevuse.

Elfriede Lenderi tütar Juta ja poeg Uno küüditati,

1941.a 21.augustil arreteeriti Elfriede Lender ja viidi Venemaale saatmiseks mootorpurjekale „Jaan Teeäär”. Lenderil õnnestus koos 532 kaasvangiga siiski pääseda, sest mootorpurjekas, mille pardal nad olid, sattus sakslaste rünnaku alla ja venelastest meeskond põgenes laevalt.

Kolm aastat hiljem põgenes Lender koos tütar Ilka ja tema pojaga Rootsi.

Elfriede Lender suri 10. aprillil 1974 Stockholmis.
…

Hoopis rängem saatus oli ühe teise eliitkooli rajajal, Anna Tõrvand-Tellmannil.

Anna Tõrvand-Tellmann oli Eesti silmapaistvamaid naisi, lõpetanud Viini Ülikooli õigus- ja riigiteaduse alal.

1919. aastal valiti ta Asutavasse Kogusse, oli Naiskodukaitse ja Kodutütarde rajajaid ja organiseerijaid, tegutses pedagoogina, rajas Eesti esimese inglise keele süvaõppega kooli ja oli selle direktriss.

Oli teises abielus kindralmajor Juhan Tõrvandiga.

Juunis 1941 mõlemad küüditati.

Kindral Tõrvand hukkus vangilaagris, Anna Tõrvand-Tellmann arreteeriti, mõisteti kaheksaks aastaks sunnitööle ja ta suri ühes Venemaa invaliididekodus 1953.a.
…

Aga kui fotost rääkida, siis sellel on E. Lenderi tütarlaste algkooli IV a klass 1939/1940 kooliaastal.
...

(Elulood võetud Internetist, foto isiklikust arhiivist)