Edeva inimesena kontrollisin ka mina oma lugemust maailmakultuuri taustal. Arvestus läks vahepeal küll sassi, aga miski 20 tuli kokku ära. Ainult nii mõnegi raamatu puhul tuleb kurbusega nentida: lugenud olen, sisu ei mäleta. Mingi osa nimekirjas olevatest raamatutest tõenäoliselt eesti keeles ilmunud pole, nii et neid ma nagunii lugenud ei ole. Ja mingeid plaane, et mida tulevikus lugeda kavatsen, pole ma ka teinud.
Kuid nimekirja uurimine tuletas meelde, et realiseerimata on ammune plaan koostada nimekiri kodus olevatest raamatutest. Alustaks kõige kõrgemast riiulist, nii harva, kui sinna raamatuid lappama olen sattunud. Laealused raamatud.
Aga hommikukohv koos eilse Päevalehega tekitas küll tunde, et “Gulagi arhipelaag” tuleks läbi lugeda. Lihtsalt ühe vana elutarga mehe mälestuseks.
Kuigi seda raamatut mul endal ei ole.
1 kommentaar:
küsi minu käest. mul on kõik osad olemas ja peidus riiulinurgas, sest mul jääb see raamat küll lugemata. isegi nägemine ajab judinad peale.
Postita kommentaar