...
Kui ma veel tööl käisin, mõtlesin ma igal õhtul (öösel) voodisse maandudes, enne magama jäämist: "Oh kui hea!"
Nüüd mõnikord ka. Aga pigem mõtlen nüüd hommikul ärgates, voodis, enne tõusmist: "Oh kui hea!" Mõnikord panen siis veel silmad kinni ja magan edasi.
On ikka suur vahe, käid sa tööl või mitte.
Veel üks erinevus on reede õhtu.
Kui käisin tööl, nautisin just seda ühte õhtut nädalas. Töönädal läbi ja kaks vaba päeva ees.
Nüüd on nii, et naudin iga õhtut... kui meeles on.
Mõnikord ununeb.
Täna on meeles nautida. On ka põhjust, projekt "Üks blogipostitus päevas" sai tänasega läbi. Detsembris võtan vabamalt. Näiteks ülepäeva... aga ma ei hakka seda endale lubama. Läheb nagu läheb.
Täna loopisin esimest korda sel aastal lund. Palju seda just pole, aga kui kokku lükatud, sai päris arvestatav vall.
Täna pildistasin selle sügistalve esimesi jääpurikaid.
Ja sain selgituse, et kuuldud lausel kaamelitel seljad sirged on isegi teatud tõepõhi all. Nimelt sünnivad kaamelil pojad sirge seljaga, aga juba päeva või paari pärast hakkavad muksukesed kerkima.
...
2 kommentaari:
Ma olen alati mõelnud, et tunnen kunagi täpselt niisamuti. Kuidagi lohutav kuulda, et mõnel juhul nii ongi, sest siit ja sealt kõlab ikka ka muid ja märksa nukramaid mõtteid.
See on hea tunne!
Eks see vist nii, et kes mida naudib.
Ja kuidas elud ja kuidas olud parasjagu on.
Ma naudin, et vastutama pean vähem ja vabadust on rohkem.
Postita kommentaar