22.11.22

 ...

Tänaseks juba möödanik, aga kuna lubasin endale, et teen sel päeval (22.11.22) midagi erilist, siis tehtud see sai. 

Nimelt vaatasin eile Riigikogu istungit. Ülekannet Youtube's. Elus esimest korda. 

Tahaks öelda, et vaatasin otsast lõpuni, aga ei, eile jäi pooleli, jupike veel vaatamata. Täna loodan läbi saada.

Muidugi oleks hea, kui saaksin kinnitada, et vaatasin 22. kuupäeva istungit, aga seegi on nihkes. Kui eile hommikul mõte tuli, polnud istung veel alanud. Mis on iseenesest hea, sest eelmise päeva istungi päevakord oligi mitmekesisem. Ja istung ise pikem. No et oleks ikka rohkem, mida mäletada! 

Ja mitmed teemad kõnetasid. Näiteks muuta eesti kirjanduse päev riiklikuks tähtpäevaks. 

Mul tekkis kohe huvi, mida see uus planeeritav pühade ja tähtpäevade seaduse muutmine endast kujutab. Kas Tammsaare sünnipäevast saab lipupäev ja miks mitmed kultuuriasutused komisjoni kirjale ei vastanud ja oma arvamust ei avaldanud. Ise mõtlen, et ehk oligi kiri saadetud pigem teavitamiseks. Või jättis sellise mulje. Kui oleks otse arvamust küsitud, küllap oleks ka vastus saadud. 

Küsimusi esitati ning imestust, üllatust või pahameelt avaldati riigikogu saalis vastastikku nii esinejatele kui ka küsijatele.

Mu tähelepanu oli esialgu suunatud inimeste jälgimisele, aga mida edasi, seda vähem jälgisin silmadega, rohkem kuulasin ja püüdsin paika panna oma arvamuse asjast. Kas poolt või vastu. 

Hääletamine oli omamoodi huvitav protseduur. Ratas põrutas haamriga, vahepeal oli mingid kummalised helimängud (või oli see nüüd vastupidi), lõpuks värvikas pilt hääletustulemustest. Päris mitu korda oli nii, et paarkümmend poolt, pooled vastu, paar-kolmkümmend puudu, mõni erapooletu ja mõned ei hääletanud. 

Igatahes olen ma sellega kuupäeva 22.11.22 oma ajalooraamatusse jäädvustanud! 

Liblikas on märk sellest, et maailmas on veel alles usaldust, õrnust, haprust.

Pildil on eelmise novembri liblikas, tänavune on ka täitsa olemas. Hetkel kuskil uinakut tegemas, aga alles eile seisis magamistoa ukse taga ja ootas sisse laskmist. Loomulikult sai ta oma tahtmise!

...