Lein

...

 Kui ma mingil eelmise nädala x hommikul tööle tormasin, nägin küll, et peotäis sulgi on trepi kõrval maas.

Ma sügavuti ei mõelnud... ikka juhtub ju.

Linnukesed sellised kaitsetud.

Aga täna mõtlesin.

Natuke rohisin lillepeenart, natuke korjasin kokku või ajasin laiali värskeid mutimullahunnikuid.

Ja imestasin, kus mu sõber on.

Alati on ta platsis, kui õues toimetan.

Päris käeulatusse ei tule, aga lähedust otsib.

Eriti rõõmustavad teda värskelt läbi rehitsetud mutimullahunnikud.

Mina olen järgmise juures, tema kohendab eelmist.

Nüüd peab sellest minevikus rääkima.

Oli kohal.

Otsis lähedust.

Toimetas, sebis, kohendas.

Täna teda enam ei olnud.

Vaid need õnnetud suled trepi kõrval.

Täna on mul lein.

Väikest sõpra enam ei ole.

Vastikud külakassid, mis nad tulevad meie õue peale kisklema, need närud.
...