...
No et kui pension on 500 eurot, kas jääd ellu?
Kindlasti jääd, mul mõni tuttav, kelle palk oluliselt suurem pole, elab ka.
Juba mitu aastat on elanud.
Aga pensioniga, tundub, on teine lugu.
Tundub, et kahtlane lugu... kui juba katsetatakse.
Mind huvitab see väga, viisin just paar päeva tagasi oma tööraamatu mingisse peene nimega ametisse (pensioniamet see küll nagu ei olnud), nüüd olen põnevil, kui suur summa mulle siis igakuiselt määratakse.
Ilmselgelt on see vähem kui 500.
Ametnik oli väga meeldiv inimene, küsis, kirjutas, andis nõu.
Küsis, miks ma nõuka-ajal nii vähe tööl olen käinud.
No algul õppisin, siis jätsin pooleli... läksin mehele, sain lapsed, olin pikalt kodune.
Koduseks olemise ajal omandasin eriala, ühe eriala õhtuses osakonnas ja teise kaugõppes.
Polnud aega tööl käia.
Praegu aga arutan... mulle numbrid meeldivad.
Et kui 500 saab kenasti hakkama, siis 400 on vist kitsas käes küll.
Kuidas elada ära 400 euroga?
Aga pole hullu, tundub, et saab hakkama.
Rahadega pole nagunii kunagi nagu laiutada saanud.
Mu vanaema oli terve elu koduperenaine, kasvatas lapsi ja kantseldas lapselapsi.
Siiski tiksus temalgi vanaduses mingi pension.
Ja mis kõige lahedam, kui raha oli vaja laenata, siis ikka vanaemalt, temal oli alati tagavara olemas.
...
2 kommentaari:
Palju on suhtumise ja harjumise asi. Kitsalt elult lahedale on lihtne minna, vastupidi nõuab pingutust. Aga kes kunagi piskuga hakkama saanud see tavaliselt hätta ei jää.
Õnneks on mul palju odavaid hobisid: raamatud, lipid-lapid õmblemiseks, pildistamine. Ja kirjutamine ;)
Postita kommentaar