Tõehetk televiisoris

......

Arutasime kaasaga nähtud saadet – põhimõtteliselt ma igasugu tõsieluseepe ei vaata, aga viimasel tõehetkel sattusin teleka ette. Mitte just päris juhuslikult, kaasa teisest toast helistas, et tule ja vaata, siis alles räägi.

Rääkimiseks läks täna hommikul.

Tõehetked hommikukohvi juurde.

Sain välja öelda, mis mina asjast arvan – tõtt ilma igasugu valedetektorita - ja kohe kergem hakkas.

- Mis see saade siis on… hinge müümine rahva ees ja rahvale… et las vaatavad ja saavad rahulduse.

- Aru ma ei saa… miks meie riigis ihu müümine on taunitav ja keelatud (niivõrd/kuivõrd), aga hinge võid sa avalikult ja kogu rahva ees (rahva ees ja rahvale) raha eest maha müüa ning vahendaja polegi kriminaalkorras vastutav?
Ja kes kinni maksab?

- See on õige, et plix politseist lahti sai. Tark inimene ei lähe ennast raha eest müüma. (Või ehk tõesti mingil äärmisel vajadusel - lugesin kunagi Vilde “Lunastust”).
Aga rumalad inimesed ei peaks politseis töötama.

- Kui sa oled elus midagi valesti teinud ja vaja on sellest rääkida, siis mine ja pihi. Ja ela õigemini edasi.

Ja mis see tõde siis tegelikult on? Pimedas ei pruugi pime olla, valge pole alati valge ja minu tõde on minu tõde.

( foto )

...