...
Käsikäes nad käivadki.
Elu ja surm.
Igatahes olid nad lähestikku.
Kui õue läksin, fotokas pihus.
Kasvamine ja kahanemine samamoodi.
Üks on varsti ümmargune, teist pole siis enam ollagi.
Imeline maailm.
Veel päev või paar ja ka meie õue lumeraasud on kadunud.
Ära voolanud. Maassse imbunud.
Kes kus.
Koroona... kasvab või kahaneb?
Elu või surm?
Või ainult paanika...
Aga igapäevaselt loen: ärge muretsege, surevad ainult vanad.
Seda on nii lohutav teada.
Eriti kui seda pidevalt korratakse.
Tervitused Itaaliast! Ihihihii, arvake ära, kas Lõuna-Itaalia või Põhja-Itaalia!
Meil siin on tore, kõik on noored ja heas toonuses inimesed!
Kolm meie grupist otsustas loobuda, kuigi teadsid, et raha tagasi ei maksta. Aga mis ühele kaotus, see teisele võimalus leida!
Ja koroona viiruse peamine tunnus on paanika. Meil siin pole mingit paanikat, nii et ei mingit viirust.
Aga kui olekski, siis on see surmav suudlus ainult vanadele ja haigetele!
Lühike kokkuvõte tuntud (?) ajakirjaniku suusapuhkusest.
Delfis terve artikkel.
...
2 kommentaari:
ilmselt sellel nn. ajakirjanikul ei ole vanemaid. Isegi hea, et ei ole. Kui tema ema oleks lugenud oma lapse selliseid väljaütlemisi (pigem väljaheiteid), siis tunneks ta sügavat häbi. Mina küll tunnen.
Tõesti, seda oli piinlik lugeda.
Kui oled ajakirjanik, vastutad veel eriti oma sõnade eest.
Postita kommentaar