Maakas kohalikus pealinnas

...
Polnudki juba ammu käinud.
Vähemasti mitte omal käel ja ühistranspordiga.

Kuna buss jõuab suht vara... aga ma naudin bussiga käimist, sest see annab mulle aega, mida saan niisama surnuks lüüa, siis kõigepealt läksin oma hommikukohvile.

Lemmikusse kohvikusse.

Seal on vaikust ja privaatsust ja väga head saiakesed.

Ainult kohvitassitäied võiksid suuremad olla. Või siis teine tassitäis tasuta, nagu kunagi laevas.

Aga oli hea ka nii, nagu oli.

Isegi hästi oli, sest esialgu, kui uksel reklaami nägin, et tee, kohv, smuuti 3.50, siis mõtlesin, et vau, kallivõitu, aga vast siis korralik toobitäis.
Kohvi.
Ju ma ei osanud õigesti lugeda, kohv oli 1.50.
Kahjuks tilluke tassike.

Ilmselgelt jäi mul ühest väheks.

Tuli meelde hiljutine "uudis" Päevalehes, et keegi J.M. pani taskusse mõne tassitäie kohvi raha.  Inetu lugu muidugi, aga äkki polnud poisil kojusõiduks bussiraha.
10 aastat tagasi võis ju nii olla.

Mitte et ma tegu õigustaks.

Kui rahast rääkida... ühest küljest nagu polekski midagi, oletame, et näiteks kuue kohvitassi raha läks kõrvale.
Mingi 9 eurot.
Teisest küljest... 9 euro eest saab ettevõtja osta 3 pakki Presidendi kohvi.
Kui soodukaga saab.
Kolmest pakist võiks teha näiteks 100 tassitäit kohvi... mis teeb 150 eurot.
Absurdne arvutus?
Sama absurdne, kui artikkel Päevalehes, sätitud uudiste leheküljele.
Loodetavasti sai kohvikuomanik tookord raha tagasi.
See oluline info oli artiklist välja jäänud.

Mina jätsin seekord Päevalehe tellimata... saan selle raha eest osta umbes kolm pakki kohvi kuus, mis teeb umbes 100 tassitäit kohvi... mis teeb siis 150 eurot kokkuhoidu.
Kohvitassid on mul märkimisväärselt suuremad ka.

Kaasale ostsin kohvikust paar saiakeste koju kaasa. Üks neist oli kaneelirull.
Õhtul lugesin, et too päev oli rahvusvahelise kaneelisaiapäev.

Ma oleks seda nagu juba hommikul teadnud.

Järgmine käik oli uuskasutuskeskusesse.  

Mulle meeldib osta 1 - 2 ajakirja, hind 6 senti tükk.

Vahet pole, et mõned aastad vana, ikka huvitav lugeda.

Mis on mingi 6 või 7 aastat EV100 ajaloos?
Näpuotsatäis aega...

Kuna varahommik oli olnud külm, nii et minu näpuotsad hakkasid külmetama, tuli meelde, et plaanisin kindad osta.
Ilusad mustrilise sõrmikud, maksid ühe euro.

Kulutasin selles taaskasutuses kokku 1.56... tassike kohvi umbes.

Kui nüüd edasi kohvides arveldada, siis mu uus öösärk maksis umbes 5 tassi kohvi. Selles poes sain iseteenindust harjutada, sest müüjal oli oluline telefonikõne pooleli, aga mind see ei seganud. Asi see nüüd mingi särgike ära pakkida, hoopis lihtsam, kui kuskil Selveris Või Maximas kassapidajat mängida.
Mida ma täiega vihkan.

Ükskord ühes raamatupoes ma ei saanudki hakkama, nii et töötaja tuli appi. Kodus avastasin, et abistaja ei saanud ka hakkama, kaks vidinat polnud tšekatud, kuigi piiksu kuulsin isegi mina.
Loomulikult ei hakanud ma mingi paari euro pärast Tallinnasse tagasi minema.
Tassike kohvi ainult... aga ikkagi võõras vara.

Kohalikku pealinna tagasi tulles... kaasa käskis rotimürki osta.
Käsk on vanem kui meie, põikasin kohe esimesse poodi sisse... mis juhtus olema Lemmikloomapood.
Ostjaid ei olnud, müüjaid oli kaks.
Tundusid sellised suured loomaarmastajad olevat.
No ma ei tea, miks rotid ei võiks lemmikloomade alla kuuluda? Et nende jaoks ka midagi...
Igatahes mürki ma sealt ei saanud.

Juuksuris käimisest ma pikemalt ei räägi, kui siis, et hind oli 20 tassitäit kohvi.

Viimane kulutus läks samuti asja ette.
Just enne bussile minekut.
Tulin kaubanduskeskusest välja, kui mind kõnetas üks väikemees, kes kutsus: "Tule osta meie käest jõhvikaid!"
No kuidas sa jätad minemata!
Turuletid ka kohe poe uks ees.
Kui olin oma ainsa sularaha (50eurose) noorele emale ulatanud, sirutas poisike oma käe raha järgi.
Ju oli kaup selline, ilmselgelt saavad ka reklaamifirmad korralikult tasustatud.
Ainult ema tõmbas hinna alla, mina sain liitri jõhvikaid ja oma eurod tagasi, poiss pidi leppima metallist mündiga, millega isegi tassi kohvi poleks saanud osta!

Milline ebaõiglus!

Nagu seegi, et ma terve päeva vihmavarju kaasas tassisin, aga mitte piiskagi ei tulnud!

...