Keegi oli mu pesunööri tühjaks teinud, kaduma läinud nii tekikotid kui aluslinad.
Otsimise käigus jõudsin üle-maantee metsa alla... ja seal nad olidki. Mingi sõiduriist oli pehmesse pinnasesse kinni jäänud ja siis sillutanud mu voodipesuga oma väljapääsutee.
Kogu kirju kupatus oli ridastikku laiali laotatud.
Päris jabur vaatepilt.
Maha ma neid igatahes ei jätnud, korjasin kokku ja läksin ööbimiskohta.
Ööbimiskoht ei olnud kodu, ööbimiskoht oli midagi pansionaadilaadset kohalikus keskuses kiriku külje all.
Jabur seegi.
...
Või kui mõtlema hakata... ehk need laupäevaõhtused kaks kraavi sõitnud autot jäid kuklasse kummitama.
Ja kaitseingel, kellesse tuleb uskuda.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar