Mina lumest rõõmu tunda ei oska.
Hall ja hämar november sobis mulle paremini.
Porised teed ja pikad õhtud iseendaga.
Täna käisin ja otsisin lepitust.
Lumega.
Sadagu mujale, mitte meie trepi ette, ukse taha, õue peale.
Looduski ei taha leppida, et talv juba kohal.
Kui täna metsas tehtud pilte vaatasin, rääkis iga pilt oma loo.
Vastuhakust ja jonnimisest.
Tahtmatusest taanduda...
...leppimatusest... et aeg juba otsas.
Tegelikult... talve alguseni on veel terve igavik.
Milleks küll kiirustada?
...
4 kommentaari:
mina pole samuti lumeinimene :D
Siis on meid juba kaks :) :)
MIn aolen kolmas. Veidi soojem ja sombune sobib mullegi hulka paremini.
juba kolm :)
Postita kommentaar