Sõgedad numbrid

...

Mõned numbrid istutavad end mulle mällu, juurduvad ja hingavad kuklasse.

Mõned numbrid hakkavad minuga rääkima.

Viimane painakas on pühapäevast... 8330.

Baltic Queen, kojusõidukajut.  

Hea number ju, ühe toreda lähedase sünniaasta ja vanus. 

Mõned numbrid on kuupäevad.

19. september

3. oktoober

17. märts

5. mai

Lapsepõlvesõbrannade sünnipäevad. 

Mõned numbrid on aastaarvud.

Istuvad mälus ajast, mida mäletan.

1904     1909     1929     1936     1939      1947

Vanaema-vanaisa ja nende lapsed. 

Usun, et ka lapselaste sünnipäevad ja -aastad suudan meenutada. 

Sealt edasi on juba kahtlane.

Naabrinaistega on lihtne, neil on ühel ja samal päeval sünnipäev, kui üks meelde tuleb, ei jää ka teine tulemata.

Mõned numbrid on juured ikka päris sügavale ajanud.

Mõne numbriga on aga igavene tegu.

Vanaema sünnipäev, iga kord ma kahtlen, kas 10 või 11... sest kui vanaisal oli 11, siis vanaemal on 10... või oli see nüüd vastupidi?

Ja siis ma lähen ja panen surnuaial küünla, kontrollin mälu (ikka oligi 10. juuni)... et järgmisel aastal uuesti.

Eile ka. Kui sadamast tulin.

Oligi õige päev.

Vanaema 104. Ja vanaisal aprillis 109.

Need pojengid minu akna all on pärit vanaema-vanaisa juurest. 

Üks põõsastest.

Kahtlustan, et teine põõsas on sõbrantsi vanaema juurest.

Kui nüüd numbritest rääkida, siis sel aastal, kui sõbrants sündis, oli minu vanaema just nii vana kui mina praegu.

Käisime temaga koos veel titte vaatamas.

Päris hästi mäletan.

Ja veel mäletan lapsepõlvest, et ikka ootasime ja vaatasime, kas pojengid hakkavad vanaema sünnipäevaks õitsema või ei hakka.

Nüüd pigem mõtlen, kas peavad vastu, ega nad enne ära ei õitse...

Sellel aastal õitsesid. Või peksis rahe nad õielehtedest lagedaks.
Pilt on tehtud nädal tagasi.

Tänaseks on vaid peotäis roosat vahtu mustal mullal.

...