...(Kiri Pilvilt 9. märtsil 2008)
Esimesed 30-40 aastat peeti siin (Rootsis) 9.märtsi puhul alati mälestusteenistust Jakobi kirikus. Lipud leinalooridega altari ees ja mina kooriga koos laulsime leinalaule rõdu pealt.
Johanna kirjutas 9. klassis oma vanaemast ja oli ka see pommitamine sees. Just et kui pomm viliseb, pole kartust, aga kui teeb flax- flax –flax, siis tõmba pea jalgade vahele, et ühes tükis… kas kaod või jääd elama.
Öeldi veel, et meie keldri lagi kannatab 50 kg pommi, aga mitte raskemat. Ja kui sama öö teine pommitamine oli käimas ja istusime keldris, kuulsime just flax- flax. Mäletan, et keegi ütles: nüüd tuleb…
Maja nurk vastu tänavat sai pihta, meie istusime nagu teisel pool otsas. Kõik tormasid välja ja tunti kergendust, et ei olnud süütepomm.
Tänu pommitamisele, ja et olin just kinos, kui esimene selle öö pommitamine sündis, siis olen ehk teist ainuke, kes on jalutanud Tallinna maa-alustes käikudes. Kui vaheajal koju kippusin, aga ei leidnud ühtegi tänavat, kus ei põlenud, läksin nutuga ühe noore politsei juurde ja see saatis mind maa all nii kaugele, et leidsin tee koju. Olen hiljem mõelnud mitu korda, et ta võttis vaevaks ja et oli aega seda teha. Valdek oli samuti kodunt ära - klaveri tunnis.
Mul on veel silmade ees, et nägin, kuidas Niguliste torn varises maa peale ja et "Estonia" põles suure leegiga nagu ilma suitsuta.
Järgmisel päeval parandasime katkiseid aknaid niipalju kui võimalik oli ja hakkasime siis Kernu poole trügima… kuhu mujale.
Enne läksime vaatama, kuidas Karini ja ta sõbranna Ainoga oli. Maja asemel oli auk, aga ise olid nad järgi.
Nii saime paarikümne tunni pärast Lagedil rongi peale. Talv oli külm ja lumi oli paks, kui jõudsime Kernule: Valdek, ema, mina, Tagatõnu Karin ja too Aino. Sättisime ennast Tiiu ja Tiidu magamistoa akna taha sügavasse lumme süda öösel ja laulsime kõigest kõrist: "Laske sandid rahuranda jõuda". Mu on pilt veel praegu silmade ees. Ja loomulikult said sandid nii peavarju kui süüa… kallid Tiit ja Tiiu. Õie oli millegipärast juba maal.
Tiit võttis Karini käeotsa, kuigi oli südaöö, ja läksid koos edasi Tagatõnule. Eelmisel päeval olla isa nimetanud lamba või vasika tapmisest, kui ehk Karin enam koju ei peaks tulema.
Imelik, et mõned laused jäävad sõna sõnalt meelde.
...
Artikkel internetis
Tallinna pommitamine toimus 1944.a 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 01.00 ja 03.00 – 06.00 kohale lennanud Nõukogude lennuvägi heitis Tallinnale umbes 2000 lõhke- ja 1500 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks polnud Tallinnas asunud vähesed sõjalised objektid, vaid elamurajoonid, millest paljud hävitati peaaegu täielikult.
Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus. Süttis Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet, ligikaudu 40% toonasest elamispinnast.
Üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Rünnaku tagajärjel hukkus 463 inimest, vigastada sai 649.
...
Foto siit
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar