-->
...
Ma pole teda küll näinud, aga ma kuulen ta toimetamisi.
Kribin prügikastis ja krabin kraanikausi all.
Tellisin kaasat, et põrandahari pihku ja valvesse.
Aga tema kardab hiiri.
Ükskord ma panin mürki. Pärast haises 2 nädalat põranda all. Enam nagu ei tahaks.
Lõksu nad, sindrinahad, ei jää. Nuumavad end hoopis peibutus-juustu varal jämedaks.
Kunagi oli üks nahhaal, see puges külmkappi. Ju sealt vaatas küllus vastu.
...
Sõbrantsil oli ka ükskord hiir köögis. Siis me püüdsime suure vaevaga õue pealt ühe poolmetsiku kassi, et las passib ja püüab.
Ma ei tea, kas sõbrants tahab seda meenutada.
Igatahes imiteeris too kõuts nahkhiirelendu – siuhti ja säuhti ühest seinast teise, mööda kardinaid üles ja samas sukeldus voodi alla, juba lakke ja juba kapi taha.
See oli jube.
Ma ei suuda meenutada, kuidas meil õnnestus ta uuesti kätte saada, ma ei usu, et ta meid enam ligilähedale usaldas.
...
Nüüd pean mingi uue strateegia välja töötama…
...
(Foto autor Kõrreke)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar