laupäev, 28. juuni 2008

Tootsi peenar

......
Eilsetest tegemistest siis nii palju, et lõpuks tuli tahtmine midagi ära teha. Seda peale pikka perioodi, kus kohe midagi teha ei tahtnud, ärategemisest rääkimata.
Alustasin lillepeenrast köögi akna all. Pojeng oli saatusele alla vandumas… ei tea, mitmendat korda juba oma elu jooksul. Sedapuhku siis vihmad, halastamatult varred maadligi pekstud, pojeng peenral nagu miski roomav luuderohi või mis iganes.
Mõned karikakrad, need kui umbrohi, kogu majaümbrus valendab.
Üks metsmaasikas peenraservale endale elupaiga leidnud.
Mõõtsin, saagisin, koputasin, sidusin, lõikasin, kohendasin, lõpuks jäi peenar juba täitsa vaadatav.
Ja korraga oli seal palju vaba ruumi.
Panin sinna siis need kolm krüsanteemi, mis pikalt toas õieilu olid pakkunud ja nüüd potis vaevu hingitsesid.
Ja siis see tagetes, mis ema hauale istutamata jäi, sest polnud nagu sobivat kohta kahe jaoks.
Ja et ei peaks kaugelt minema tilli otsima (näiteks lähisugulase aiamaalt), panin mulda laiguti ka tilli seemneid.
Peenar täitsa minulik.
(foto autor Kõrreke)
...
Tegin just ära vigade paranduse (pujeng - pojeng)... ja siis tuli raadiost saade "Keelekõrv", kus väga pikalt räägiti sõnast pujeng ja sõna päritolust. Ja öeldi, et pojeng on lihtsalt selle sõna uuem väljaanne.
Muuda või tagasi.
...

Kommentaare ei ole: