Kummalised tegemised

...
...

Aeg-ajalt on mu tunne, et olen lihtsalt imelik. Aga kui on võimalus neid imelikke tegemisi välja tuua, siis äkki neid nagu ei olegi, justnagu oleks tegi täitsa normaalse inimesega, kes on elanud pika ja igava elu.

Osaline osutas minule, ja kuna olen praegu enam-vähem koduaresti pandud, siis on aega mõelda. Ja kirjutada.

Millegipärast esimesed kummalised tegemised seostuvad kohe osalise endaga, kuidas ta mulle pahtlilabida asemel tordilabidat soovitas või kuidas me sõelaga kevadet käisime otsimas. 

Aga ühte teistmoodi kummalist tegemist nägin paar päeva tagasi autosõidul.

Lehm ja memm, memm kükitas lehma all, sinine plastmassämber peos, ja teise käega lüpsis. 

Ma ei mäleta, millal ma sellist pilti viimane kord nägin.

Aga meenus üks teine naine minu lapsepõlveaegadest maal vanaema juures. Tema oli oma lehma suveks toonud meie karjamaale sööma peale ja käis seda lehma siis meie juures lüpsmas. Ükskord oli kolhoosirahval ees teatrisse minek, ja siis ta lüpsis, teatrikleit seljas, kõpskingad jalas, soeng peas… kõik viimase peal nagu ikka kolhoositaril, kes korra aastas külavahelt suurde linna saab. See oli hea pilt.

Aga mingi aeg lüpsime me ise seda lehma ja saime piima endale. Mõnikord lüpsis mu noor ja ontlik onu, tema pani enne miski vana kiivri pähe… igasuguste õnnetuste ärahoidmiseks, see oli ka hea vaatepilt.

Ja siis meenus mulle veel see lühike ajajärk mu elus, kui ma ise lehma pidasin.

Aga see on juba uus jutt.

...

(Foto autor Kõrreke)