Pool ja pool

 ...

Pool ja pool peaks olema kokku üks terve, aga paraku päris tihti see nii pole. Lihtsalt erinevad pooled on. 

Minu pooled märgivad ära aja kiiret kulgu.

Täna on juuli keskpaik, pool juulit on läbi. Aga kui minevikujutud praegu kõrvale jätta... küll ma need kuu esimese poole meenutused ka ükskord blogisse panen, pool juulit ju veel ees. 

Täna on keskpaik, ilmateade lubas palavat ilma, selle kuu kõige palavamat. Sobib päeva meelde jätmiseks küll!

Teine pool ongi õlekõrs, mis päevi aitab meelde jätta. 

Projekt "Päev päevaraamatusse" on jõudnud poole peale. Eile oli päev number 183, nii et projekti algusest 182 päeva ja ees veel 182. Aasta pool sai juba mõni aeg tagasi märgistatud, ma lihtsalt ei alustanud täpselt 1. jaanuarist.

Päevaraamatut on palju lihtsam täita kui blogisse postitust teha. Päevaraamatus ma räägin iseendaga, ja pole muret, kui liiga palju lobisen. 

Kirjavigu teen. 

Lolle mõtteid mõtlen. 

Piisavalt taibu pole. 

Aga ega ma sinna ikka kõike hinge pealt ära ka ei räägi. Ikka tiksub peas mõte, et kui keegi kunagi loeb... kas ma tahan, et loetakse ja teatakse. 

Kui palju peab aega mööda minema, et mõtted ajalooks saavad? 

Vanad kirjad, mida juba ajast enne mind alal hoitud.

Siis ma mõtlen, et kui juba on hoitud, küllap on sellega arvestatud, et keegi kunagi loeb. Ma ise põletasin oma noorusaja päevikud ja kirjavahetused ära. Et nüüd abiellun, ja kõik olnu pole enam oluline. Praegu on sellest mega kahju. Midagi kriminaalset mul ju neis polnud.

Sellised poolikute asjade jutud siis täna. 

Ja et pool ja pool ei ole üks terve. 

Proovid kaht poolikut õuna kokku panna, päris hästi haakuvad küll. 

Aga tervikut ei moodusta, sest pärast selgub, et olid hoopis erinevate õunte poolikud.

...