...
Lugesin esimese lause ja kohe oli selge: minu raamat!
Et mis lause see oli?
Tegelikult jõudsin juba kolm lauset lugeda.
"Ostsin enesele täna kaustiku. Küll on ilus kaustik! Seest ruuduline, aga kaaned niisugused laigulises, justkui mõne isevärki looma nahk."
Ma ju ka... ostsin hiljuti kaustiku.
Nii ilus kaustik! Seest ruuduline, aga kaaned sellised vahvad laigulised.
Et mis raamat mul käes on? Andrus Kivirähk "Sinine sarvedega loom"
...
Aga hetkel panin lugemise pausile.
Täna on laulupidu see kõikse olulisem, mis sest, et ise kohal ei ole.
Vaatasin ekraanilt laulupeo rongkäiku ja tundsin tegelikult heameelt, et mina seal ei ole.
See vihm!
Mitte et sadu just mind segaks, mul oleks täisvarustus seljas, jalas ja kaasas, aga on oht, et kui rongkäigus oma lapsukesi näen, ma tingimata jookseks keebi, suure salli või sooja kampsuniga, kummikud näpus, omasid kaitsma. Hoolimata, et nemad sellest suurt ei hooli ;)
Siin ka, midagi pehmet ma kindlasti külje alla kombineeriks... tundes ennast.
Aga piduliste hulgas omasid ära tunda polegi nii kerge.
Need patsidega tüdrukud tantsu- ja laulupeol, neis on kõigis midagi sarnast. Vist tänu patsidele.
Tuttavad laulu- ja tantsulapsed aastal 2011.
Nüüd, ekraanilt, iga viienda olen ma nõus mõneks enda omaks tunnistama.
Ok, iga kahekümne viienda siis. Õnneks laulupeol on patse veidi vähem kui tantsupeol, teeb valiku tegemise natuke lihtsamaks.
Ja lõpuks, kõik nad ju ongi mõnes mõttes omad. Meie tüdrukud ja poisid.
Õnneks patsiga poisse on tunduvalt vähem, sellega on asi lihtsam. Kui just rahvuslik müts peas ei ole.
...
Üks asi on täiesti arusaamatu.
Tunde on inimesed vihma all olnud, aga pealtnäha pole keegi läbi ligunenud, tilkuv, juuksed kleepunud vastu pealage.
Vastupidi. Näod säravad, juuksed kohevad ja riided ei tilgu.
Laulupeo võim ja vägi!
Ehk ilmataat keerab lõpuks taevakraanid ka kinni.
Aga ei... hoopis suur kärgatus käis!
Ma parem lõpetan oma jutu ja hakkan pöialt hoidma, et vihm üle läheks, kõuekõminast rääkimata.
...
8 kommentaari:
Meil siin Kesk-Eestis läheb küll järjest hullemaks.
Ja nüüd läks vool...
Ja nüüd tuli teade: rike kõrvaldatakse õhtul kella üheksaks.
Mis osutus ennatlikult. Saan jälle suuremalt ekraanilt ülekannet jälgida.
Päris hull oli, nii märjaks ja nii pikalt pole ma ka paadireisidel saanud. Märgi, nutvaid, vanemaid või juhendajaid otsivaid mudilasi kõik kohad täis. Ja siis see ilmakärakas, nagu otseülekanne Ukraina rindelt. Rahvas oli sellele vaatamata vapper, enamus pidas lõpuni vastu! Jagan oma postituses pilte ;)
Rahvas oli tõesti vapper!
Laulud kõlasid võimsalt, aga isegi telekat vaadates tundsin, kuidas niiskus kontidesse poeb.
Meie Manniga (eelkõige tema pärast, tal oli tõesti külm) põgenesime ikkagi peale poiste/meeste laulu ja jätsime isa Rasmuse kulminatsiooniks üksi. Täna pole kumbki haige.
Eks seal natuke vahetustega vaatamine oligi, mul ka lähedased läksid (pikk tee koju) varem ära, ja viimase tund aega vaatasid kodus telekast.
Aga teised lähedased vaatasid esimese poole telekast, ja edasi läksid Lauluväljakule. Eks karmid tingimused sundisid erinevaid otsuseid tegema.
Aga pidu oli võimas, eriti muidugi neile, kes kohal käisid, aga kõige elamuste rikkam kindlasti esinejatele,
Postita kommentaar