...
Kui suur koer inimest ründab, siis asjapulgad ütlevad, et mitte loom pole süüdi, vaid inimene.
Võimalik.
Kui inimene inimest ründab, siis leiab ehk tallegi vabanduse. Kuskil keegi on süüdi.
Või kui riik riiki. Ikka keegi teine kuskil... vajutas nupule. Vähemasti ründaja "arvates". Ega ma ei tea, ehk ta arvabki nii.
Mina olen vana aja inimene. Ma tean, miks kasse on uputatud, sigu tapetud, kukel on võetud pea maha või vasikas, keda alles lapsed nunnutanud, läheb pidusöökide tegemiseks.
Tundub ehk õõvastav või lausa kriminaalne, kassi uputamise eest võid isegi kohtumenetluse kaela saada.
Aga muidu, tänapäeval süüakse ka, nii siga, kana kui vasikat, aga enamasti alles siis, kui poest kilo või paar liha oled ostnud. Parem veel, kui söögikohas koos garneeringuga lauale tuuakse.
Ainult keegi on selle musta töö ära teinud.
Kui nüüd kaugemale vaadata, Midsomeris igas seerias on kolm laipa. Ja see on veel leebe variant, Põhjamaa krimisid vaadates näriks küüsi... kui hambad paremad oleks.
Käimasolevast sõjast parem ei räägigi, isegi mõelda ei taha. Nii suur number pooleli jäänud elamisi.
Või siis maavärina piirkonnas.
Mina lõin ühe porilase aknaklaasil kärbsepiitsaga maha, ei olnud tore. Aga süümekaid ka ei tunne. Pealegi oli klaas pärast plägane ja laip oli vaja ära koristada, ilmselgelt vastik.
Endale ma lemmiklooma ei taha. Ma ei taha vastutada, ja kõik see muu, mis kaasas käib.
Aga isegi võõrad lemmikud ei meeldi. Mind on hammustatud. Minu peale on hüpatud. Õues, sopaste käppadega mürakas, no ei ole tore.
Ok, elan üle, elus on palju koledamaid asju.
Ja ehk kuskil alateadvuses siiski tiksub mingi mõte. Täna öösel nägin unes, et tulin reisilt ja tõin kaasa lemmiklooma. Lendorava. See oli nii-nii armas, pehme ja sõbralik, puges mulle lõua alla, oli mõnusalt soe ja karvane.
Terve hommiku tundsin seda soojust ja pehmust oma kaelal, nüüd hakkab nagu juba ununema.
Tegelikult, ma just sellest tahtsingi rääkida.
Soojast, pehmest, armsast lendoravast.
Pealegi veel Aasta Loom 2023.
2 kommentaari:
Ründamise teemal vihastasin end paari päeva eest seaks kui tööle sõites raadiost krimiuudiseid kuulsin. 5 relvastatud pätti murdis majja sisse ja asusid relvaga ähvardama majaomaniku ema. Majaomaniku omas seaduslikult relva ja kasutas seda lastes ühe pauguga kõige agressiivsema röövli maha. Neli ülejäänut lasi jalga, politsei sai ühe hiljem kätte. Majaomanikule esitati mõrvasüüdistus. Nagu millist käitumist seaduse põhjal oodatakse??? Mul ei tekiks hetkekski kõhklust samas situatsioonis ka juhul kui tean ette, et hiljem võin kinnimajja minna. Parem elusana vangis istuda kui oma majas koos perega maha tapetud saada. Sellised seadused siis Kanadas - väga pettunud olen!
Loomade ründega saab enamasti hakkama, see mulle suurt muret ei tee :D
Vähe imelik. Et relv käes kodumaad kaitstes oled kangelane, aga kodu kaitstes kurjategija? Ehk siiski kohus arvestab asjaolusid ja olukord laheneb...
Koeri ma ka ei karda, kuigi olen närida saanud. Aga isegi musitamine nendega mulle eriti ei meeldi :D
Postita kommentaar