...
Eestlastest räägitakse kui usuleigest rahvast, aga ma natuke kahtlen selles.
Nii kaua, kui mäletan, on läbi aegade meie inimesed Jumala poole pöördunud. Noored isegi rohkem kui vanad. Või on nad lihtsalt häälekamaid.
Kui nõuka-ajal oli kasutusel boože moi, siis nüüd jääb rohkem kõrvu oo mai gaad.
Kahtlustan, et tähendus on sama, aga ilmselgelt kasutatakse ütlemisel erinevat hääletooni.
Ega Jumal pahaks ei pane, temal pole vahet, mis keeles eestlane temaga räägib. Kõrvalt kuulmisel lihtsalt kriibib kõrva.
Mina pole kristlane, aga kirikusse aeg-ajalt satun, seal kuulen inimeste ja Jumala mõtteid eesti keeles. Mõnikord kuulan Vikerraadio Hommikumõtisklusi ka, sel nädalal J.T sõnastuses. Jaan Jaani kirikust.
Hommikul ongi hea mõelda, või siis teiste mõtteid kuulata või lugeda. Hommikul on pea selge, mõte jõuab paremini kohale.
Hommikused mõtted võivad olla muidugi vastuolulised.
Täna näiteks, vaatasin aknast välja: jälle uus lumi peale tulnud!
Tule taevas appi!
Jälle peab minema lund loopima.
Nii ma mõtlesin.
Oleks häälega ja häälekalt mõelnud, oleks kõlanud ehk nii: oo mai gaad! Kui ilus väljas on!
Või hoopis: boože moi! Mis toimub!
Kindlasti oleks hääletoon erinev.
...
1 kommentaar:
Kell 13.00 tegin postituse.
Kell 13.05 algas Vikerraadios saade "Eesti lugu". Algust ma ei kuulnud, käisin väljas lund loopimas, aga praegu kuulen lugu eesti keelest ja kirikust.
Kokkusattumus?... järjekordsalt.
Saate tutvustuses on öeldud:
"Tallinna Linnaarhiiv juhataja asetäitja Lea Kõiv räägib 738. loos sellest, kuidas arenesid Rootsi kuningavõimu, Tallinna linnavõimu ja Tallinna kiriku suhted 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil.
Juttu on müstikutest, uusprohvetlusest, sünkretismist; kirikuõpetajatest Andreas Sandhagenist ja Georg Müllerist."
Postita kommentaar