...
Uudistes öeldi, et esmaspäeviti enam Õhtuleht kauplustesse vabamüüki ei lähe.
Tellige leht koju! ;) Siin pakutakse soodushinnaga Õhtulehte ;) ... reklaamiminut ;)
Ma ei tea, kui paljud tänapäeval enam paberlehte ostavad. Või tellivad. Aga tellitakse. Naabrinaisel käib maakonnaleht ja Õhtuleht. Hiljuti oli midagi veel, nüüd tõmbas koomale. Igal juhul on mõttekas pigem tellida kui kauplusest osta. Vaatasin just, käeulatuses laupäevane Õhtuleht (2. juuli), maksab 1.99. Nädala sees on 40 senti odavam. Kui raha lugeda, on tellimine ilmselgelt soodsam. Ja maal võimalus lehte osta on tegelikult minimaalne, iga päev ju poodi ei satu. Ajaleheputkasid pole vist enam linnapildiski.
Eks nende asjadega on ikka nagu alati, et nii ja naa.
Mingil minutil lööb minus ihnus välja. Mitte siis, kui ma tellin, see on minu valik; ikka tellin... kui loen. Või kui parasjagu ei streigi, Päevalehe tellimise lõpetasin just protestiks.
Ihnus lööb välja, kui loen. Või pigem, kui ei loe. Kuidas sa paned vanapaberisse 1.99 maksva ajalehe, kui suur osa alles lugemata? Ohates võtadki ja sirvid läbi. Ehk peaks veel silma peale viskama?
Seesama Õhtuleht kolme nädala tagusest ajast. Panin kõrvale!
Suur ristsõna on lahendamata. Sudokud on lahendamata.
Ja siis lugemata lood.
"Segadus raadioga: kes selle ikka leiutas?" (autor Marko Kadanik)
"Mis oleks elu, kui Sherlock ei ütleks: ELEMENTAARNE!" (Juhan Aru)
"Liivimaa unustatud võidupüha ehk kuidas rüütlid koos eestlaste ja lätlastega Smolinos venelasi lõid". (Tõnis Erilaid)
Jaanus Kulli pikk artikkel Sulev Luigest
"Nagu pole tasuta lõunaid, ei ole ka tasuta raamatuid" (Katrin Pauts)
...
Võiks edasi nimetada, aga nagu juba vanarahvas ütles, pikk jutt sitt jutt *
Aga need on need lood mida tahaks enne lehest loobumist ikka läbi lugeda. Miinimumprogramm.
Tegelikult tegin juba algust.
"Raua tänava lahingu viimased ohvrid: kangelastele austust avaldanud spordikuulsus ja tema kaaslased surid karistuseks vangilaagris". (autor Heino Tõnismägi)
Kuni jõudsin lõiguni: Uno Kaldmaa (sünd 1923, keskkooli õpilane) kuulati üle 18. nov 1940. Küsimus: Millest kõneles Veldemann? Vastus: Kogu kõnet ma ei suuda ette tuua, kuid ta ütles, et see sõdur langes kangelaslikult oma ametikohuse täitmisel isamaa kaitseks sissetungijate vastu ja me ei unusta kunagi oma paremat poega. Ta kutsus kõiki kogunenuid selleks kui tuleb vajadus, siis samuti astuma välja kodumaa kaitseks ja laulma ühiselt "Puhake paremad pojad." .... " Kaldmaa sureb 7. juulil 1945 Taisetlagis Irkutski oblastis Venemaal.
Puhake, paremad pojad...
Mina seda laulu ei oska. ei tea, kas kuulnudki olin. Vähemasti minu lapsepõlves ei lauldud. Aga on kaks lugu, mis seotud selle lauluga.
Heino (sünd 1922) õppis 1940. aastal veel Tallinna Reaalkoolis, aga visati koolist välja just selle laulu laulmise pärast. Olen tema lugu Rootsis kohtumistel kuulnud, nüüd helistasin Pilvile ja küsisin üle.
Nii oligi.
1940ndate algus oli väga keeruline aeg: oma riik, siis Nõukogude okupatsioon 1940-1941, edasi Saksa okupatsioon 1941-1944. Koolipoisid, kes oma haridusteed EW ajal alustasid, olid enamikus kõik eestimeelsed. Nii nad siis laulsidki mingil EW tähtpäeval Reaalkooli ees oleva Õppursõdurite monumendi juures seda laulu.
Laul Vabadussõjas langenud kangelastele.
10. mai 1940.a Päevaleht kirjutab:
"Võidupüha eeltööd algavad. Ka tänavusel Võidupühal peab vabariigi president raadiokõne, saadab võidutule ja Võidupüha läkituse välja."
Kuu aega hiljem algas hoopis Vene okupatsioon.
Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigivolikogu uus koosseis... ütleb Vikipeedia.
Ju siis millalgi laulsid poisid seda laulu.
LAUL LANGENUD KANGELASTELE (sõnad Karl Eduard Sööt)
Puhake, paremad pojad,
pärjatud olgu te kalm!
Kodule olite kaitseks,
vallina teras ja malm.
Puhake, väsinud kotkad,
lahingus lõppes te lend.
Mälestus jäädav on teile,
venda ei unusta vend.
Puhake, ustavad hinged,
haavadest valgunud urm
alguse andis, et tärkaks
õitesse vabadusnurm.
Võitluses ägedas tuli
Eestile lunastustund...
Haudade põhja teil' tänu,
kangelasvennad! Head und!
...
Teine lugu on Heino pojast, sündinud 1954 Stockholmis. 1990ndate algul oli ta kaasas tõlgina Rootsi delegatsioonis, kes Eestisse sõitis. Mingil ühisel vaba aja üritusel telliti, kas ta laulaks mõnd eestikeelset laulu. Siis ta laulsidki seda laulu, algusest lõpuni... Puhake, paremad pojad, pärjatud olgu te kalm.
Eesti delegatsioon oli täiega hämmingus. Nemad poleks sellega hakkama saanud.
...
Aga lõpuks selgitus... et lisaks rahvatarkusele...
*"Pikk jutt, sitt jutt" on raamat, mida võiks laenutada. Autor Vello Vikerkaar.
Pean oma tarka märkmikku üles kirjutama.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar