...
See on leebelt öeldud, et hääled.
Tegelikult oli see ulgumine.
Mitte selline, nagu koer teeb. See oli täiesti võõras ja võigas hääl. Kohati kõlas kui lapse kisa, kohati kui udusireen.
Mõni minut enne keskööd mõtlesin, et toon lehe postkastist ära. Ööd on meil õnneks veel valged.
Ja siis seisin trepil ja kuulasin.
Tundus, et mitte kaugel, suund naabrite metsale.
Seisin ja kuulasin.
Ja võtsin vastu otsuse, et kuna postkast jääb teisele poole, lähen teen ära need 250 sammu sinna ja 250 tagasi.
Ulgumine lõppes, kui esimesed kümme olin ära teinud.
Kas tullakse nüüd mind luurama?
Kes seal üldse on? Hüäänid? Hundid? Hunte kujutaks nagu natuke... mehisematena. See ulg oleks nagu nutune. Üksik hunt?
Täielikus vaikuses tulin tagasi, ajaleht näpus. isegi koer naaberkülas oli lõpetanud oma öised hääled.
Võtsin ja guugeldasin.
Hundi ulgumine.
See see oli.
Kõhedust tekitav elamus.
Tervitused sulle, Hundi Ulg. Kas sa ise ikka täpselt tead, kuidas su nimi kõlab?
Mina ei teadnud. Aga üks hundilugu koos sama pildiga on mu blogis aastast 2013. Tundub, et ma olen ajaga julgemaks muutunud, kuigi turvasärki mul enam ei ole. Õmblesin sellest poekoti.
...
6 kommentaari:
Täpselt sama meil Suvekuningriigis. Miski uudne, täiesti eripärane, ulg. Ongi hunt või?
Kui kuulasin Youtube abil hundi ulgumist, siis igatahes vägagi sarnane.
Seda enam, et meie kandis hunte liigub.
Sinu hundiulg tuletas meelde seda Hunti, keda me siin Sind lugedes kõik mäletame. Käin vahel siiani vaatamas, kas ehk... Kuigi on selge, et nii on ja nii jääb. Kes tegeleb mahajäänud blogidega?
Alles vähem kui kuu tagasi avastasin, et Kruusatee (Linda Järve) blogi ei ole juba mõnda aega täienenud. 19. mail oli viimane sissekanne, Linda Järve suri 21. mail. Loen nii väheseid: Sind, härra Konna, Kaamost, Osalist, mõnd käsitööblogi. Emmeliinat ka, teda nähen vahel Rakvere peal. Meil üks ühine tuttav. Ise ei kirjuta.
Kurb hakkas. Aga sellele vaatamata: tervitustega teile minu vähestele! Ja tulge Rakvere Linnakodaniku Muuseumi. Ma seal majaemand.
Jep. Hundi blogi käin ka mõnikord lugemas. Lihtsalt suvalisi vanu postitusi. Ja mu enda blogis juhtuvad mõnikord ette tema kommentaarid. Tunnen temast puudust.
Ja nüüd siis Kruusatee. Tõesti, kui nüüd mõelda, tavalisest pikem paus. Mõnikord rääkis ta filmidest, nii mõnegi vaatasin ära just tänu tema soovitusele. Ma ei tea, millal oleks avastanud, aitäh, et ütlesid. See on nii ootamatu ja kurb.
Aga tore sind siin kohata. Ja Linnakodaniku muuseumi jätan meelde! Tervitused ka minu poolt! Sulle ja ühistele tuttavatele blogijatele.
Milline huvitav kommentaar on siia ilmunud :)
Linda Järve lahkumisest ei teadnud, ei jäänud silma.
Pole siiani aru saanud miks Hundiulg blogimise lõpetas.
Mina leidsin ainult Vikipeediast selle kohta märgi. Aga alles nüüd, kui teadsin vaadata.
Hndiulg, usun ja loodan, elab lihtsalt oma elu...
Postita kommentaar