...
Mul on tunne, et läbi aegade fännan ma musta värvi. Võib-olla on selle taga lootus, et nii paistan vähem silma? Mul pole midagi selle vastu, et olla märkamatu.
Mõnikord olen ma imestanud oma vanaema aega. Vanaema oli ehtne külatüdruk, sündinud 1909. aastal ühes Põhja-Eesti kalurikülas kümnelapselise pere kuuenda lapsena. 20 aastat hiljem abiellus, lapse sai. 1929 siis. Abielludes sai temast linnaproua.
Aga sel aastal, kui vanaema sai 30, algas teine maailmasõda.
Tegelikult tahtsin ma tema riietest rääkida. Või üldse selle aja riietest.
Daamidele enamasti midagi heledat seljas, härrad ülikonnas.
Pluss/miinus 90 aastat tagasi.
Ma ei kujuta ette, kuidas see valge ikka valge ja puhas püsis!
Mul ei ole vist ühtegi valget riietuseset. Kui on olnudki, ei ole nad kunagi kuulunud mu lemmikute hulka.*
Ükspäev, kui kappi koristasin, jäi silma üks vana kampsun.
Just need on minu värvid!
4 kommentaari:
Sul on jah mõnusad mahedad värvid lemmikuteks.
Minu riietuse lemmikvärv on punane. Ja roosa ja kollane jt säravad värvid. Mitte, et ma tahaks silma paista, vaid mulle lihtsalt meeldivad väga erksad värvitoonid. Üldjuhul pean riietuses kasutama siiski kirjusid riideid, sest see va lõug, tilgub läbi. No kui kindel on, et süüa ei pakuta, siis võib ühevärviline ka olla.
Valge jah määrdub kiiresti, eriti minusugusel sahmerdajal. Mulle muidu valge meeldis kuid meil nii suure rauasisaldusega vesi, et pesus muutub valge toonituks ja mitte ilusat tooni.
Aga sajand tagasi daamide hele riietus oli ehk tingitud naturaalset tooni materjalidest. Pleegitati ju linased kangad heledaks ja puuvillane samamoodi naturaalne. Anilliinvärvid polnud veel eriti saadaval ja taimedega värviti ka vähe, ainult villast lõnga enamasti.
Mulle väga meeldivad kõik need erksad värvid teiste juures!
Ja valge teiste seljas ka.
Aga kuidas need vana aja inimesed suutsid oma heledaid riideid puhtana hoida.... ma olen ise super-lödistaja, paras oleks pudipõll ette panna. Jäta või jäätis söömata!
Ja vesi on meilgi puhta punane, nii et valgele riietusele kindel ei!
Oo, minu lemmikteema: vana aja mood versus praegune, lisaks värvid ja pildid.
Võib-olla oli valge rikkama härrasrahva suvevärv. Vanaema Nete (s.1895)oli ainult 1 valget värvi ese - broderiipitsiga pidupõll. Ah jaa, alusseelik ka. Mina armastasin valget väga, kui olin 20 kg õhem. Nüüd on kapis vähemalt 8 musta värvi kleiti. Ausõna!
Jaa, veega on maal jama, mu maabranne käib linnas pesu pesemas.
Aga looduslähedased värvid mulle meeldivad. Teiste juures. Rebase pilt on pärl!
See võib olla küll, et valge oli rohkem linnarahva riietus, aga mina ei saaks ka linnas elades sellega hakkama!
Võtan oma vanad pildid uurimise alla, et kes kus kuidas riides käis, pole nagu nii laialt asjale lähenenud. Päris huvi tekkis!
Hakkan end teatrisse sättima... ja jäta või minemata, midagi pole selga panna :(
Oleks või üks must kleitki :( ... või misiganes värvi.
Postita kommentaar