Jesper, küll mulle meeldib eesti keel!
Ma peaaegu olen nõus oma sõnu sööma!
Mitte et mu kõht tühi oleks või et ma arvaks, et see, mis hästi kõlab, see ka maitseb hästi.
Aga olen endale lubanud, et ei ühtegi taime ega looma, kes hoolt ja armastust vajavad, ma oma ellu enam ei võta. Mul endagagi tegemist rohkem kui küllalt, ja kui juhtub, et üle jääb, jagan lähedastega.
Nii hoole kui armastuse.
Aga nüüd see topinambur.
Loen, et kaunis ja kasulik.
Aga see pole see kõige olulisem.
Milline nimi!
Olen tõesti valmis oma sõnu sööma ja lubama, et tulevikus kasvab mu aiamaal lisaks moonidele, sibulale, tillile ja küüslaugule ka topinambur.
On vähemasti, millega kiidelda!
Nii ilus sõna, pole kahju välja öelda.
Topinambur vaatas eile vastu ristsõnas.
Pidin guugeldama, et tuttavaks saada.
Mugul-päevalill ehk maapirn ehk topinambur.
Juudikartul või mugul-artišok.
Kõlavad kõik kenasti!
Kollaste õitega kõrge taim, meenutab pisut päevalille.
Nii ilu- kui toidutaim.
Tervislik ja maitsev.
Ja mis mulle eriti sobib: on selline vähenõudlik.
Aga see tramburai?
Ka väga ilus sõna ;)
Ka väga ilus sõna ;)
See pidi mu elu iseloomustama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar