Jäin hilisõhtust aega täites raadiot kuulama.
Noored muusikud rääkisid oma valikutest ja õpingutest.
Aeg oli juba pool tunnikest uut päeva tiksunud.
Korraga jäi nimi kõrva.
Tema, kes rääkis ja musitseeris.
Karl Jõgi.
Viiul.
Teadsin, et tean seda nime.
Ja välja mõtlesin.
See kivi seal Ansekülas, kohe kalmistu kõrval, iga kord, kui vanaema hauale läheme, heidan pilgu peale.
Polaarkapten Karl Jõgi.
Foto siit... kahjuks oma piltide hulgast veel ei leidnud.
Vaatasin numbreid.
1893 - 1957.
Saarlane nagu vanaemagi.
Liisi puhkab kohe seal naabruses, seespool aeda.
Sünniaasta sama kui kaptenil... 1893.
Karl Jõgi haud asub aga hoopiski Peterburis.
Saaremaal on vaid mälestustahvel kui meeldetuletus ühest vaprast inimesest.
Olen alati vaadanud, et ilus plaat ja mehine nimi, elukutsest rääkimata. Aga tegelikult, kes ja kus? Mõtlemisest pole kaugemale jõudnud, mis silmist, see meelest.
Tänane tegija, Karl Jõgi, tuletas meelde.
Nüüd, kui lugesin loo kangelaslikust kaptenist, mõtlesin, et oeh, millised elud ja saatused on ikka inimestele antud.
Nii saarlasest polaarkapten kui polaaruurijad, kelle elusaatused päris karmiks kujunesid.
1929. aasta nädalaleht (ühtlasi Eesti esimene kõmuleht!) "Esmaspäev" on Karl Jõgist pikalt kirjutanud.
Et kõmuleht... tekstid tõesti kinnitavad.
Mitte ainult faktid, ikka kõmu ka.
Kui on palju teadmatust ja eluohtlikud situatsioonid.
Ajaloos üks etapp ja tuntud nimed.
Teemasse Eesti 100 Karl Jõgi vist ei sobi, oma elu aktiivsed aastad oli ta seotud Vene riigiga.
Ajad olid sellised.
Aga Eesti mees ikkagi. Ja kirjutas end ajalukku. Ainult et ajalugu ja inimesed kipuvad unustusse jääma, nagu ka tema haud Peterburis.
Mõned numbrid, mõned siit-sealt nopitud faktid.
Karl Jõgi sündis Saaremaal, Salme vallas.
Oli 14, kui läks purjelaevale "Ella" kokapoisiks.
Aastal 1907 läks Kuressaare merekooli. Ikka nii, et talvel koolis ja suvel merel raha teenimas.
I ilmasõja ajal oli mobiliseeritud jalaväkke.
1917 määrati Balti mere laevastikku.
1918 sai Arhangelskis kaugsõidu tüürimehe paberid.
Sealt edasi olid aastakümned tema elust seotud polaaralade ja sealsete laevadega.
Jäälõhkujad Sibirjakov, Sedov, Litke, Lenin.
1928. aastal oli Karl Jõgi kapten laeval, millega korraldati päästeoperatsioon polaaralade. Laevaks Krassin, maailma suurim jäämurdja.
...
Nüüd, kui lugesin loo kangelaslikust kaptenist, mõtlesin, et oeh, millised elud ja saatused on ikka inimestele antud.
Nii saarlasest polaarkapten kui polaaruurijad, kelle elusaatused päris karmiks kujunesid.
1929. aasta nädalaleht (ühtlasi Eesti esimene kõmuleht!) "Esmaspäev" on Karl Jõgist pikalt kirjutanud.
Et kõmuleht... tekstid tõesti kinnitavad.
Mitte ainult faktid, ikka kõmu ka.
Kui on palju teadmatust ja eluohtlikud situatsioonid.
Ajaloos üks etapp ja tuntud nimed.
Teemasse Eesti 100 Karl Jõgi vist ei sobi, oma elu aktiivsed aastad oli ta seotud Vene riigiga.
Ajad olid sellised.
Aga Eesti mees ikkagi. Ja kirjutas end ajalukku. Ainult et ajalugu ja inimesed kipuvad unustusse jääma, nagu ka tema haud Peterburis.
Mõned numbrid, mõned siit-sealt nopitud faktid.
Karl Jõgi sündis Saaremaal, Salme vallas.
Oli 14, kui läks purjelaevale "Ella" kokapoisiks.
Aastal 1907 läks Kuressaare merekooli. Ikka nii, et talvel koolis ja suvel merel raha teenimas.
I ilmasõja ajal oli mobiliseeritud jalaväkke.
1917 määrati Balti mere laevastikku.
1918 sai Arhangelskis kaugsõidu tüürimehe paberid.
Sealt edasi olid aastakümned tema elust seotud polaaralade ja sealsete laevadega.
Jäälõhkujad Sibirjakov, Sedov, Litke, Lenin.
1928. aastal oli Karl Jõgi kapten laeval, millega korraldati päästeoperatsioon polaaralade. Laevaks Krassin, maailma suurim jäämurdja.
...
1 kommentaar:
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uudisleht19280722.1.3
Postita kommentaar