Vaatan mina aknast välja, jälle see rebane, kes ennast meil kui omas kodus tunneb. Nagu selgus, mitte ainult meil, naabrite juures ka. Naabrimees rääkis, et nägi ükspäev, kuidas rebane õuel toimetab.
Tema hakkas õuntega loopima.
Et ära läheks.
Rebane korjas loobitud õunad kokku ja pissis peale!
No mida põrgut!
Täna sain selgust, kes viimasel ajal meie trepile junne poetab.
Vaatan mina aknast välja, jälle see rebane.
Suundub meie sissepääsu trepi poole.
Lükkasin välisukse lahti, et mis toimub.
Õnneks tuppa ei trüginud.
Aga oli juba ukse taga, just seal, kus viimasel korral junn oli poetatud.
Seekord segasin vahele.
Ega tegu tegemata ei jäänud, läks mõni meeter kaugemale ja tegi ära.
No mida põrgut!
...
2 kommentaari:
hingede aeg. kõlab nagu keegi naaber, kes on surnud ja üritab suhelda talle sobivas keeles :D
Hmmm.... selles jutus on iva! Ma pean endaga natuke aru pidama... ja rebAsega rääkima...
Postita kommentaar